Lapse seksuaalne aktiivsus ei arene tema teiste funktsioonidega samaväärselt, vaid sulandub viiendal eluaastal latentsiperioodi. Seksuaalse erutuse tootmine sel perioodil mitte mingil juhul ei lakka, vaid jätkab, et luua energiatagavara, millest suurem osa kasutatakse ära mitteseksuaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ühelt poolt kasutatakse seda sotsiaalsete tunnete tekitamiseks ja teiselt poolt (väljatõrjumise ja vastandreaktsiooni kaudu) hilisemate seksuaaleluga seotud barjääride ehitamiseks. Niisis, jõud, mille eesmärgiks on seksuaaltungi hoidmine teatud kursil, on moodustunud lapsepõlves tänu haridusele suurema osa perverssete seksuaaltunnete arvel. Teine osa lapseea seksuaalsetest ilmingutest väldib sellist kasutamisviisi, avaldudes seksuaalse aktiivsusena. See tõestab, et lapse seksuaalsel erutusel on mitmesuguseid allikaid. Rahulolutunded kutsutakse
toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. (suitsetamine, sest luti imemine vähendas ärevust) · Ratsionaliseerimine tähendab et häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumisi. (nt kui eesmärki ei saavuta, siis võime väita, et pole seda tahtnudki) või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses · Vastandreaktsiooni korral varjab inimene enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. (nt võib tegelikult oma isa vihkav inimene teistele rääkida, kui väga ta teda armastab) · Projektsioon e ülekandmine on kaitsemehhanism, millega siirutatakse enda omadused liialdatult teistele inimestele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada
ETTEVALMISTUS 1. Eesmärkide püstitamine - Ehkki erinevates valdkondades on eesmärgid väga erinevad, võib kõiki neid üldistatult nimetada kui osalejate 1 või enama vajaduse rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. Kui eesmärgid on püstitatud jäigalt, võib see viia läbirääkimiste katkemiseni. Suur surve vastasele võib kaasa tuua vastandreaktsiooni. Tuleks kindlasti vältida teise nurka surumist. Teine pool lihtsalt hakkab end kaitsma, kas siis kaudselt või otseselt vastu rünnates. Esimene õppetund, mida peaks läbirääkija omandama, on oskus peatuda. Läbirääkimised toimuvad teatud kriitilise punktini, mille järel reaktsioon vastuseks osutatud survele muutub kontrollimatuks ja hävitavaks. Kõik osalejad peaksid läbirääkimistest väljuma nii, et mõned nende vajadustest oleksid rahuldatud. 2
ETTEVALMISTUS 1. Eesmärkide püstitamine - Ehkki erinevates valdkondades on eesmärgid väga erinevad, võib kõiki neid üldistatult nimetada kui osalejate 1 või enama vajaduse rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. Kui eesmärgid on püstitatud jäigalt, võib see viia läbirääkimiste katkemiseni. Suur surve vastasele võib kaasa tuua vastandreaktsiooni. Tuleks kindlasti vältida teise nurka surumist. Teine pool lihtsalt hakkab end kaitsma, kas siis kaudselt või otseselt vastu rünnates. Esimene õppetund, 35 mida peaks läbirääkija omandama, on oskus peatuda. Läbirääkimised toimuvad teatud kriitilise punktini, mille järel reaktsioon vastuseks osutatud survele muutub kontrollimatuks ja hävitavaks. Kõik osalejad peaksid läbirääkimistest väljuma nii, et mõned nende vajadustest oleksid rahuldatud. 2
ETTEVALMISTUSE oluline osa on eesmärkide püstitamine. Ehkki erinevates valdkondades on eesmärgid väga erinevad, võib kõiki neid üldistatult nimetada kui osalejate 1 või enama vajaduse rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. Kui eesmärgid on püstitatud jäigalt, võib see viia läbirääkimiste katkemiseni. Suur surve vastasele võib kaasa tuua vastandreaktsiooni. Tuleks kindlasti vältida teise nurka surumist. Teine pool lihtsalt hakkab end kaitsma, kas siis kaudselt või otseselt vastu rünnates. Esimene õppetund, mida peaks läbirääkija omandama, on oskus peatuda. Läbirääkimised toimuvad teatud kriitilise punktini, mille järel reaktsioon vastuseks osutatud survele muutub kontrollimatuks ja hävitavaks. Kõik osalejad peaksid läbirääkimistest väljuma nii, et mõned nende vajadustest oleksid rahuldatud.
annaabi.ee 
