R. Gagné õpitulemuste klassifikatsiooni põhikategooriateks on sõnalise informatsiooni valdamine, kognitiivsed strateegiad, hoiakud, intellektuaalsed ja motoorsed oskused. Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 1. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Võime toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne). 2) Võime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides. 3) Võime õppida, seal hulgas võime mõista abstraktsioone (näiteks sõnu ja sümboleid) ning kasutada neid. 2. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks?
et ühed on andekamad akadeemiliselt ja teised praktiliselt või vastupidi. See tõestab, et akadeemilised eadmised ei pruugi alati praktikasse üle kanduda.(Sternberg 2003: 32-33) Seepärast ei peeta vaimseks intelligentsuseks vaid akadeemilisi teadmisi, vaid oluliseks peetakse ka praktilisi teadmisi. Snydermani ja Rothmani 1987. aastal tehtud uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimena toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne); lahendada probleeme, tulla toime uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides ning õppida ja sh mõista abstraktsioone ning ka kasutada neid. Antud definitsioon on suurepärane kajastama ka praktilist intelligentsust. Inimene peab oskama kõike eespool nimetatut kasutama akadeemiliste ülesannete lahendamiseks, kuid neid oskusi vajab ka
viima. Selline teatri vorm kutsub osalejaid üles mässama, reaalsuses asju muutma/ellu viima. o The theatre as discourse Newspaper theater Kuidas formuleerida päevaseid uudiseid või mis tahes mitte-teatraalset materjali teatraalseks. - Loetakse uudiseartikkel ette (eraldatakse kontekstist – ajalehest). - Kahte artiklit vastandatakse, loetakse vastandatult - Complementary Reading: information generally omitted by the ruling class are added to the news. - Artikltit loetakse rütmiliselt/muusika, mis avaldab artikli tõelise tähenduse - Näitlejad visualiseerivad uudise - Uudist improviseeritakse laval (avastades kõiki selle variante ja võimalusi) - Lisatakse ajalugu, fakte - Artikltit loetakse nii, et taustaks on laul, slaidid Invisible theatre
voogamine. Sõna on kasutusel ka terminina Fundamentaalne põhiniss - tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Fütomass taimne biomass Füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) Globaalne väljasuremine - on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Hajureostus - on keskkonnareostus kindla asukohata allikaist (vastandatult punktreostusele)[1].. Enamasti kasutatakse mõistet veekogu või põhjaveekihi reostumisel (reostamisel) pinnase ja õhu kaudu. Happevihm - on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Herbivoor - on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
maailmast pärit informatsiooni. Intelligentsusest ei saa traditsioonilises tähenduses rääkida, kuna kognitiivnse stiil ei iseloomusta inimesi niivõrd nende tegevuse efektiivsuse kui eripära põhjal. Erinevused on isiksusjoontes. Kognitiivne stiil jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahepeale. 2) Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Iseloomustab inimeste käitumist impulsiivsus vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Kas ollakse tormakas või järelemõtlik. Lihtsate ülesannete korral on järelemõtlikkus kasulik, keeruliste ülesannete korral tormakusele kalduvad lahendavad kiiremini. Väikestel lastel impulsiivsus domineerib. Üldjuhul muutuvad lapsed vanemaks saades reflektiivsemaks. 3) Metoodilised võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Ülemäärase tormakuse ohjeldamine
kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena. Loomingulisuse seos praktilise intelligentsusega on veelgi keerulisem, sest praktilise intelligentsuse teooriad peavad sageli ka kreatiivsust üheks vaimsete võimete avaldumise vormiks. Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Metoodilised võtted konseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite
annaabi.ee 
