e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust võimudele põhjustas vaimulike lõhenemise. Vannet mitte andnud vallandati, paljud neist liitusid konte(r)-revolutsiooniga (revolutsiooni vastastega). 3. Dekristianiseerimine kiriku vastane tegevus ristiusus välja juurimiseks (ajendiks paljude vaimulike revolutsiooniline vastalisus) a) Ülemaaline moraalikultus · Hävitati ususümboleid · Vaimulikud pidid abielluma · Vaimulikud pidid ülal pidama mõnda vaeslast või vanurit. b) (Vastaspoolest jakobiinid kuulutasid) mõistuse kultus, valgustuse ideede mõjul. · Pühakujude asemel austati filosoofide, revolutsiooni märtrite kujusid. · Patriootilised kõned, isamaalised laulud. · Pariisis suleti teiseusulised kirikud.
vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67. anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama väärks Hobbes'I teesi loodusliku olukorra võimatusest. 68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
2.1 1.mai kui ametlik riigipüha Eelnenud ajastul ehk Weimari Vabariigi ajal olid ametiühingud soovinud saada 1. maid kui töörahva püha, kuid mida kunagi varem ei realiseeritud. Hitler aga selle soovi täitis- veelgi enam, ta kuulutas 1. mai ametlikuks riigipühaks. Hitler ei jätnud kunagi juhust kasutamata, mis puudutas selliste pealtnäha tühiste kuid emotsionaalsete nõudmiste täitmist. See parandas inimeste moraali. Seetõttu muutsid ametiühingud oma arvamust ning Hitleri vastalisus muutus peaaegu täielikuks poolehoiuks. Kuna 1. mai muutus riigipühaks, siis Kantsleri juhtimisel korraldati Berliinis Tempelhofi lennuväljal suur vabaõhuüritus, mis oli pühendatud austusele töö vastu. Tegemist oli aegade suurima massiüritusega. Juba hommikul liikusid kolonnide viisi töölisi ja noori, Hitleri pooldajaid ja mitte eriti pooldajaid, sirgetes ridades, pikkades kolonnides Tempelhofi lennujaama suunas, kuhu Hitler oli kutsunud absoluutselt kõiki sakslasi
inimeste võrdust seaduse ees ning samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest.Ideoloogiakriitika: kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit ka ideoloogiakriitika vajalikkus -- paljastada meie
1.mai kui ametlik riigipüha Eelnenud ajastul ehk Weimari Vabariigi ajal olid ametiühingud soovinud saada 1. maid kui töörahva püha, kuid mida kunagi varem ei realiseeritud. Hitler aga selle soovi täitis- veelgi enam, ta kuulutas 1. mai ametlikuks riigipühaks. Hitler ei jätnud kunagi juhust kasutamata, mis puudutas selliste pealtnäha tühiste kuid emotsionaalsete nõudmiste täitmist. See parandas inimeste moraali. Seetõttu muutsid ametiühingud oma arvamust ning Hitleri vastalisus muutus peaaegu täielikuks poolehoiuks. Kuna 1. mai muutus riigipühaks, siis Kantsleri juhtimisel korraldati Berliinis Tempelhofi lennuväljal suur vabaõhuüritus, mis oli pühendatud austusele töö vastu. Tegemist oli aegade suurima massiüritusega. Juba hommikul liikusid kolonnide viisi töölisi ja noori, Hitleri pooldajaid ja mitte eriti pooldajaid, sirgetes ridades, pikkades kolonnides Tempelhofi lennujaama suunas, kuhu Hitler oli kutsunud absoluutselt kõiki sakslasi.
Sotsialism - 19. sajandi algus, tööstusrevolutsiooni tulemus väga vaene töölisklass, rikastuvad kapitalistid. Eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist - sotsialistide ettepanek: sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algselt oli meetodiks veenmine ja eeskuju. Anarhism - kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Ideoloogiakriitika - Arvati et kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit tuleb vajalikkus ideoloogiakriitika järele: paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Vrd. kasvõi praeguse retoorikaga: Ameerika kui "demokraatia kants", hea demokraatia ja halvad teised vormid jne
annaabi.ee 
