küsimused. Need kirjutasime üles raamatukogus. Peale seda oli meil pikk paus. Edasi jätkasime tööga pärast jõule. Kõigepealt koostasime töölehe. Juhendaja kontrollis meie töölehte ja konsulteeris meid töölehe suhtes. Otsustasime, et viime küsitluse läbi kõikides 6. klassides (6.A, 6.B, 6.C, 6.D, 6.K). Igast klassist valisime 3 poissi ja 3 tüdrukut. 6. klasse küsitledes oli probleemiks, et mõned kuuenda klassi õpilased ei tahtnud täita töölehte. Asendasime nad teiste vastajatega. Peale küsitlemist analüüsisime vastuseid. Töö käigus ei muutnud me midagi. Töö pealkiri tuli loovtöö pärinevalt teemalt. Motivatsiooni, et tööd teha oli vähe, sellega jäime raskustesse. UURIMUSLIK OSA 4 Tahtsime uurida, millist muusikat enamasti 6. klassi õpilased kuulavad. Küsimused mõtlesime välja koos juhendajaga. Küsimused on leitavad LISAS. Küsitlus oli paberilehel.
Tsiteerimine – täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest. Refereerimine – on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? See filosoofia osa, mis tegeleb küsimustega moraalist. Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid? Austus isikute vastu – vastajate informeeritus, ei tohi manipuleerida vastajatega Filosoofia – tõe mõistmine, asjadest rääkimine nii nagu nad on Aus tõetaotlus – enese taandamine, pürgimine tõe poole Hoidumine kahjutekitamisest – väljavaadete hinnang riski võtmisele 19. Millised on peamised akadeemilise väärkäitumise vormid ja milles need seisnevad? Fabritseerimine – väära v eksitava teabe esitamine Plagiarism – loomevargus Iseenese plagieerimine – omaenda tööde uuesti avaldamine teises
Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4). Sellele järgnes 20%-ga Jõgevamaa ja ülejäänud maakonnad (Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa) olid vähemate vastajatega esindatud. Joonis 4. Meeste elukoht. 5. VASTAJATE HARIDUSTASE Küsitluses oli antud neli erinevat vastusevarianti: põhiharidus, keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Ligikaudu 45% vastanutest ehk 34 inimest omavad keskharidust (vt joonist 5), sellele järgnevad kõrgharidust omavad inimesed 36% ehk 27 inimesega. Põhi- ja kutseharidusega vastajate arv on oluliselt väiksem, kutseharidusega vastajaid oli 8 ja põhiharidusega 6 - moodustades kokku ligikaudu 19% kogu vastajaskonnast.
natuke põnevust tooks. Avaldati nördimust, et kõik üritused toimuvad enamasti Kopli õppekorpuses, kuhu meie korpuse õpilased juba aja mitte klappimise pärast minna ei saa. Mingil määral on mõistetav, et suuremate ruumivõimaluste, rohkemate õpilaste ja parema asukoha tõttu on Kopli korpuses võimalik üritusi korraldada palju rohkem kui seda saab Põllu lubada, aga siinkohal peame nõustuma vastajatega, et meie õppekorpus jäetakse tähelepanuta ning tunduks justkui me polekski kooliüritustele oodatud. Peale ürituste, toovad õpilased välja ka vigu sööklatöös. Vastajad avaldasid nördimust aeglase sööklatöö üle ning leidsid, et esimese kursuse õpilased ei peaks sööklas olema, kuna nende kogenematuse tõttu kannatavad kaasõpilased ja leidus neid vastajaid, kellele koolitoit ei meeldinud ning seetõttu ta lõuna ajal koolis ei söögi.
Antud peatükki kokku võttes võiks vaadata seda, kuivõrd rahul oma senise elupaigaga ollakse küsimuse kaudu, kas lähiaastatel on plaanis elukohta muuta. Kuigi vastajate koguarvust vastas jaatavalt vaid 14%, oli 27% neid vastajaid, kes küsimuses kindlat seisukohta võtta ei osanud. Võrreldes sama küsimust tallinlaste ja nö maal elavate vastajate vahel, plaanib elukohta muuta veidi suurem hulk linnaelanikke (16%) võrreldes maal elavate vastajatega (12%). See, kuhu kolida kavatsetakse, erineb linna- ja maaelanike arvamustes. Kui linnaelanikest enamus kavatseb kolida kuhugi mujale Tallinnas, siis maaelanikest kavatseb elukohta vahetada uuesti Tallinna lähiümbrusse (50%). Sama kavatseb 35% Tallinnas elavatest vastajatest. Üldiselt linnast väljas elavad inimesed enam linna 49 tagasi ei kipu – vaid 13% maaelanikest märkis, et plaanib kolida Tallinnasse. Samuti
annaabi.ee 
