seisuga 1.01.2012.) · Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena Omnibussi keskkonnas · Küsitlusperiood oli 31.05-13.06.2012 · Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis · Vastanute arv on 1005 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" KÜSITLUSE TULEMUS · Suuremat tähelepanu nõudvad keskkonnaprobleemid Eestis, mida vastajad spontaanselt pakkusid, olid vesi ja veekogud (18%), prügimajandus (17%), reostus, saaste (15%) ja mets (15%). · Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja. Sellele järgnes mere puhtus (28%) ja jõgede- järvede olukord (27%) seega taas veekogude puhtus. · Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hinnati ülekaalukalt pigem heaks (81%), millele lisandub 4% vastajatest, kes seda pidasid koguni väga heaks. Väga halvaks ei pidanud keskkonna olukorda Eestis keegi.
Iseloomulikud tunnused: teadete kiire edastamine, avalikkus, kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, info tarbijate passiivne osalus. Ülesanne : 1) harida rahvast 2) Informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Infopoliitika riigi väljatöötatud poliitika, millega määratakse riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid. Avalik arvamus seda uurides palutakse vastajail väljendada oma seisukohta parlamendi, valitsuse või presidendi tegevuse suhtes, hinnata hetkeolukorda mingis avaliku elu valdkonnas, valida lemmikuid poliitikutest Sotsiaalne struktuur Rahvastiku jaotamine teatud tunnuste alusel. Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.
Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST! Küsimuse esitamisel kasutasin mugavusvalimit hõlpsa kättesaadavuse ja koostöövalmiduse tõttu. Isikud said valimisse valitud enda tuvusringkonnast. Küsimuse esitamine ja sellele vastamine
See on ka põhjus, miks töötajad hindavad igapäevaste kasutajate arvuks kaks protsenti. Kinnipeetavad aga väidavad, et vanglas eksisteerib alternatiivne vahetuskaubanduse süsteem. Kui kinnipeetavad ostavad kaupu raha eest, mille nad on saanud näiteks oma perekonnalt, siis püütakse neid müüa või uimastite vastu vahetada. Seetõttu hindasid kinnipeetavad oma kaaslaste majanduslikku suutlikkust kõrgemalt, pakkudes igapäevaste tarvitajate arvuks kuus protsenti. Kokkuvõte Vastajail on väga raske uimastitarbimise sagedust kinnipeetavate hulgas õigesti hinnata eriti ebakorrapärase tarvitamise korral. Nii töötajad kui kinnipeetavad on ebakindlad nende kinnipeetavate osakaalu suhtes, kes ei kasuta uimasteid. Mainitakse suurusjärke 1-80%, 16 sagedamini 15-30%. Kõigil fookusgruppides osalenuil paluti leida konsensus uimasteid mittetarbivate kinnipeetavate arvu suhtes
vaadetega osalejaid. Igal grupi liikmel palutakse vastata küsimustiku mingile kindlale osale. Osalejatele tuleb selgitada, et ei pea vastama kõigile küsimustele. Tavaliselt tehakse enne kindlaks, kas vastajad on antud valdkonnas pädevad, eriti kui vastused küsimustele on arvulised. See võimaldab ka vastajal endal oma teadmistes veenduda. Kuna küsimustikku on võimalik täita anonüümselt, ei pea osaleja tundma piinlikkust, kui ta ei oska mõne aspekti puhul kaasa rääkida. Vastajail palutakse esmalt projekteerida aegjoon, mis peegeldab nende visiooni viie aasta pärast juhtuvast. Seejärel palutakse reastada oletused ja kahtlused. Oletused on sündmused, mis vastajate arvates vaadeldaval perioodil aset leiavad ja antud trendi mõjutavad. Kahtlused on sündmused, mis tõenäoliselt aset ei leia, aga kui, siis põhjustavad nad muudatusi trendihinnangutes. Täiendav küsimustik võib puudutada
annaabi.ee 
