Kui ta kõndis New Yorki tänaval, kuulis ta ühte poisikest laulmas seda laulu, milles kajastuvad selle raamatu pealkirja sõnad, mida teadis ka Holdeni õde. Kuigi ta ise (Holden) on oma vanuse kohta arengust ees, siis on tema palavaimaks soooviks kaitsta lapsi täiskasvanuks saamise eest. Sama vastas ta ka Pheobe'le, et tahab saada nende laste valvuriks, et kaitsta neid sinna kuristikku kukkumast, mis hukkutab nende puhta loomuse ning õpetab neid valetama, vassima ning silmakirjatsema. Teoses tuleb see hästi välja lõpu poole, kui minnes kooli Pheobe't vaatama, nägi ta kooli seinale kirjutatud roppusi, mida ta pidas laste hinge möörimiseks. Ta tahtis seda roppust eemaldada, kuid mõistis, et ta ei jõua mitte kunagi kõiki roppusi maha pesta, et kaitsta lapsi. Sellega algas ka tema leppivus eluga. 3. Holden sõdis maailma vastu, mis oli täis silmakirjalikkust ja valskust. Ta tahtis, et
· lammutab oma elu, igavesti asju pole olemas · kui läbikukukkumine, siis moonutab tõelist pilti, varjab fakte, süüdistab teisi · intriigide algataja Käitumised ebamugas olukorras · Eesel: ründab, ütleb teravalt, sarkastiline · Notsu: poeb peitu, muutub passiivseks · Jänes: viriseb, ülimalt konservatiivne · Puhh: närtsib ära, süüdistab, kipub vassima Soovitused · Iiah : väärtusta teisi! Kiida iga päev vähemalt 1 tegu · Notsu: väärtusta ennast! Ütle endale iga päev peegli ees, et olid tubli! · Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu
on meil langetada mõni elutähtis otsus. Sel juhul on soovitatav vaadata isikuid ja olukordi nagu unenägusid., mis avavad meile sagely häid väljavaateid, kingivad uusi arusaamu ja juhendavad meid ilmselgelt. Peamine on hea, sügav uni, mis annab jõudu tasakaalu saavutamiseks. Siis rahunete mõne rahutu öö järel ning ärkate hommikul väskena ning avastate, et mäletate oma unenägusid automaatselt. NB! Unenägusid kirja panes kipume ehk kaunistama. Ärgu meie fantaasialend hakaku vassima ega kujundama unesündmusi tegelikult tähtsamaks. Kirjutage üles, mida unes nägite, mitte aga seda, mida enda arvates peaksite nägema. Kui te meelsasti ei kirjuta, siis võiksite oma unenägusid kas joonistada või maalida. See meetod osutab ehk niisama edukaks - põhitoiming on üks ja seesama ja nõnda võib "jutustus" üksikasjade osas isegi võita, sest, kui hea kunstnik te ka ei oleks, vajate pildi joonistamiseks rohkem aega kui oma unenäokogemuse lühidalt kirjapanemiseks.
suhtleja ja esineja, armastab võistelda ja võita, rõõmsameelne ja usub elust pigem head, inimesed satuvad temast vaimustusse, allutab süsteemid oma tahtele Tüdineb kiiresti, hindab oma võimeid üle, ei ole tugev analüüsija, kardab fakte, nõrkuseks on planeerimine ja järjekindlus, mõõdukalt lojaalne, enesekeskne, suudab pingutada lühiajaliselt, ei ole tugevad kriisiolukordades, ei talu avalikke läbikukkumisi Ebamugavas olukorras närtsib ära, süüdistab, kipub vassima, püüab suunata kriitikat kritiseerija enda vastu
Autor kirjeldab 17 aastast noormeest, kes elab Eestimaa äärelinnas, kelle ema on surnud ja isa töötab politseinikuna. Ema on kasvatanud poega üksinda, omades nõrkust alkoholi ja võõraste meesterahvaste vastu. Suhted isaga pole kõige paremad. Isa näeb ta enne taaskohtumist viimati viis aastat tagasi. Rassil on poolvend, kellega tal on head ja toetavad suhted. Enese jaoks parema toimetulemise nimel on õppinud Rass valetama, vassima ja varjama ning varastama. Temast on 17 aastaseks saanuna kujunenud suure minevikukogemusega noormees. · Peategelase siseelu ja tema tegevus Lapsena sai ta õppetunni selgitamaks, kuidas kõik keda ta armastas, võetakse talt ära. Olemuselt on Rass unistaja, kes ei julge oma eraelust liialt rääkida, kartes et teda naerdakse välja. Ta on noormees, kes teab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta teab, et
1. vaikne vaatamine: info kogumine; käitumist ei muudeta 2. mitteverbaalne käitumine: planeeritud ignoreerimine; mitteverbaalsete signaalidega vahelesegamine 3. mittedirektiivne kõne: märgista käitumine. Ei nimeta last. Juku, ma nägin, et vaatasid pinginaabri pealt maha, Juku ma nägin, et sa viskasid paberi maha. Käitumise kirjeldus. 4. küsimused: Kuidas? Mis? Ära küsi küsimust MIKS? Sest miks küsimused õhutavad indiviide vassima ja valetama ehk tõele mittevastavaid väiteid ütlema. 5. direktiivne kõne: lühike ja viisakas: näiteks Juku võta koolikott lahti; Manni too oma päevik minu lauale; Jaan pane mobiiltelefon käest ära. 6. modelleerimine: kohase käitumise mall. Ütled, osutad, näitad, kuidas saab näiteks Mann nii hakkama, et ei vaata pinginaabri pealt maha. 7. füüsiline sekkumine, isolatsioon
Punktid läksid maha vastavalt sellele, milline oli käitumisaktide tõsisus. Punktid võivad olla materiaalsed, vahetatavad privileegide vastu. Tulemusena IQ suurenes, käitumine paranes jms. Peavad olema: Tabelid, kuhu märkida, või ka purgid nt. Väljatöötatud privileegid Märgid/punktid. Laps saaks ise seda täita. Õpetajal peab ka ülevaade olema sellest, kes palju punkte saab. Muidu hakatakse vassima. Koguaeg pead ise tagama selle, et sul endal ka üles kirjutatud, palju keegi saab. Muidu hakatakse vahetama neid omavahel. 6. Kustutamine Kohane käitumine ära õpitud nii, et õpetaja on pööranud tähelepanu siis, kui laps teeb midagi kohatut, positiivset kinnitust pole saanud. Süstemaatiliselt ei pööra sellisele käitumisele tähelepanu. Sa pead sellele, kelle suhtes sa sellist sekkumist rakendad, ka ütlema mida teed
annaabi.ee 
