- vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> - Stratum circulare (keskel) angiotensinogeen -> angiotensiin I - Startum longitudinale (väljas ja ainult vaagnaosas) - angiotensiin I -> angiotensiin II - Peristaltilised liigutused -> tõukab rütmiliselt paar korda minutis uriini tõstab vererõhku otseselt – tugeva vasokonstriktoorse ainena suurendab kusepõide see päsmakestes vere- ja filtratsioonirõhku - Uriini ühesuunalist liikumist reguleerivad lihaselingud -> kusejuha lõpposa kaudselt – stimuleerib aldosterooni sekretsiooni neerupealises -> kutsub ümbritsev avamisling (kusejuha pikilihaskihist) ja sulgemisling (kusepõie
Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates. Südame töö ja vererõhu regulatsioon: neuraalne; humoraalne hormoonid, teised veres lahustunud ained. Neuraalne kontroll. Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes.
ning veresoonte , eriti kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja löögimahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Piklikajus asuvatel veresoonte toonust reguleerivatel (vasomotoorsetel närvikeskustel eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustused antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Oluliseim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju.
Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates. Südame töö ja vererõhu regulatsioon: neuraalne; humoraalne hormoonid, teised veres lahustunud ained. Neuraalne kontroll. Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes.
laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhul langusele. SÜDAMETÖÖ JA VERERÕHU REGULATSIOON Neuraalne Humoraalne - Hormoonid - Teised veres lahustunud ained NEURAALNE KONTROLL ·Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. ·Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nimetatakse vereringekeskusekse vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. ·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja
annaabi.ee 
