pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (zgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud
Transplantatsioonireaktsioon Esimene neeru siirdamine oli 1968.a. Tartus, 2000.a. 51, 2001.a. 31. Maksa siirdamine 2000.a. 2, 2001.a. 1. Luuüdi siirdamine oli esimene 1993. a. Transplantatsioonireaktsiooni uurimisel on kõige paremaks mudeliks naha siirdamine. Naha siirdamise järgselt hakkab 2.3. päeval arenema verevarustus allpool asuvatest kudedest ja 6.7. päevaks on transplantaat täielikult vaskulariseeritud. Allogeense ja ksenogeense transplantaadi puhul ilmuvad umbes ühe nädala jooksul esimesed hülgamisreaktsiooni tunnused: transplantaat tursub, verevarustus halveneb, veresoontest väljuvad mononukleaarid, peamiselt lümfotsüüdid, transplantaadi piirkonda. Degeneratiivsed muutused süvenevad kuni transplantaat hukkub 10.11. päeval. Immunoloogiliselt võime seda ette kujutada järgmiselt: ag TNF-
peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud.
ja emapoolse päritoluga basaaldetsiidua. Hattudevaheline ruum on täidetud ema verega. Neljanda ja viienda kuu jooksul moodustuvad detsiiduast vaheseinad. 16. nädalaks on platsenta lõplikult välja kujunenud. Platsenta kinnitub tavaliselt emaka eesmisele või tagumisele seinale ja on kaetud ühelt poolt amnioniga, mis katab ka nabavääti. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest ja on kaetud basaaldetsiiduaga. Küpses platsentas on hatustik väga hästi vaskulariseeritud, et tagada maksimaalne gaasi- ja ainevahetus. 2. Platsenta funktsioon ja seostuvad haigused. Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisesekretoorne ja erituselund. Platsenta ülesanneteks on loote varustamine hapnikurikka verega, tagada loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon, loote toitainetega varustamine, loote kaitse ema veres ringlevate kahjustavate ainete (ravimid, mürgid, haigustekitajad, nikotiin) ja ema immuunsüsteemi eest ning tagada
Hambaid kasutatakse ründamiseks ja enesekaitseks. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris propium). Suuesik paikneb väljaspool hambakaart, pärissuuõõnes talitlevad keel ja hambad. Kogu suuõõne ulatuses on limaskesta epiteel mitmekihiline. Suuõõnde avanevad suured ja väikesed süljenäärmed. Limaskesta epiteel on kõrge resistentsusega mehaaniliste, keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis)
annaabi.ee 
