pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind peab taluma palju alates tugevast päikesekiirgusest suvel, kus temperatuur tõusab 7080 kraadini, kuni jää moodustumiseni talvel, mis katust vaheldumisi paisutavad ja suruvad. Et seda materjali jätkuvalt nimetatakse papiks, tuleneb sellest, et esialgu oli tõepoolest tegemist papiga teatud liiki tselluloositoodega. Puitkatus
a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada - olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine - Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster kirikuõpetaja abiline ; 1642 I eestikeelne aabits)
õhuniiskust ja hapnikku. Korrosioon suureneb õhuniiskuse suurenedes või vee olemasolul. Õhu saaste soodustab lagunemist. Erinevate metallide ja vee kokkupuutes tekib glavaaniline korrosioon. Näiteks ei saa välistingimustes koos kasutada rauda ja vaske või rauda ja roostevaba terast. Mõlemal juhul roostetab raud üsna kiiresti. Rauda saab kaitsta laki- või värvikihiga, samuti kaitseb seda tsink. Vaskplekki ei saa kinnitada raudnaeltega ja vastupidi. Kui katusel on vaskplekk siis peavad ka veerennid ja torud olema vasest. Välistingimustes tuleb kasutada tsingitud naelu. FASSAADIDE MÄÄRDUMINE Mööda seina alla jooksev vihmavesi peseb fassaadi, kuid allapoole kogub mustuse kokku ja fassaad määrdub. Ka aknaplekidele ja teistele eenduvate osadele kogunev mustus satub vihmaga fassaadile. Katkiste või deformeerunud katteplekkide tõttu must vesi koondub ja määrib seina kiiremini ning tugevamalt. Krohvitud pindadel imendub mustus pooridesse
· Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale. · Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine nahksaapad, klaasaknad jne. 3. Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil. · Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(?) mõisates: · Toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk). · Seep, küünlad jm tarbekaubad. · Viinaköögid c. 17. saj. lood manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski. · Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel) · Hiiumaal klaasimanfaktuur. d. 18. saj. rajati suuremad manufaktuurid väljaspool linnu: · Räpina paberivabrik (1736 vanim tänini tegutsev tööstusettevõte, mille töölised ja tooraine riidekalts tulid Venemaalt)
ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud). Olulisim oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur (klaasnõus, aknaklaas, pudelid). Narva lähedal vasemanufaktuur (vaskplaadid, katlad, vaskplekk). Millega läksid ajalukku: Joachim Jhering- aitas luteri kirikut Eestimaal taas üles ehitada. Aitas esimest eestikeelset aabitsat välja anda, töötas välja ajastule iseloomulike kirikukaristuse süsteemi (jalgade pakkupanemine, häbipink jms). Johann Fischer- kirikuelu edendaja, Liivimaa kindralsuperintendent. Tema initsiatiivil asutati 1684 Tartu lähedale õpetajate seminar, kuhu võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks võttis sihiks anda välja esimene eesti keelne piibel
TERAS saadakse toormalmist, võrdselt tugev kõigis koormustes. Otstarbe järgi: A kontrollitud mehaanilised omadused B kontrollitud keemilised omadused C kontrollitud nii meh. Kui keem. Omadused Legeerterased lisatakse vääristav metal nickel, kroom, mangaan, vask. Korrosioonikindlamaks. Margid: CT", Tõmbetugevus N/mm2 VÄRVILISED METALLID: Alumiinium kõige kergem, erimass, 2,7 g/cm3, ei ole väga tugev, liistud, ripplae detailed. Vask Vaskplekk, erimass 8,96 g/cm3, ilmastiku käes kattub oksiidiga. Messing(vase ja tsingi sulam) Ppronks (vase ja inglistina sulam). METALLIDEST EHITUSMATERJALID: Valtsmetallid: Ümarteras Ruutteras Lattteras iteras, kandetala,trepid Karpteras, vahelaed,trepid Ruutprofiilid (võrdhaarsed ja mitte võrdhaarsed) Torud: Ümartoru, toolid Nelikanttoru, lauad Tõmmatud tooted traadid
annaabi.ee 
