Pirita jõgi Pirita jõe muud nimed on Ardu, Ravila, Kose, Vaida, Vaskjala jõgi; jõe ülemjooksul: Pususoo peakraav; lõik Hiieveski kanali suudme ja Paunküla hüdrosõlme vahel: Ardu Kanal. Pirita jõgi on üks Harjumaa suuremaid jõgesid. Selle ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eestimaa lavamaal ning suudmeeelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõgi kuulub Soome lahe vesikonda. See voolab läbi Paunküla, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Vaida, Jüri, Lagedi, Loo, Tallinna linna Kose, Maarjamäe ja Pirita linnaosa.
Jüri kirik Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Endine kirik Varem asus samas paigas aastail 12201227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja- Eestis.Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme
äramärkimist. Jüri puhkpilliorkester tuli aga tagasi esikohaga. Ajalehtede toon ülimalt kiitev. ,,Postimees'' kirjutas: ,,Toreda, võimsa muusikamängu läbi võitis üleüldist kiitust Jüri mängukoor, kellele ka esimene auhind osaks sai''. Ajaleht ,,Valgus'' lisas Jüri pasunakoori kohta ,,mängivad hästi vägevaste''. Auhinnaks kingiti esikoha eest diplom ja loorberipärg. Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets. 1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi. Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele
suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, mis segaks nende teekonna jätkamist tõkketagusel vooluveekogul. [4] Jõeelupaikade looduslikkuse taastamiseks rajatakse paisudele kalapääse, taastatakse vanajõgesid ja lõheliste koelmualadeks olevaid kärestikke ning eemaldatakse tarbetuid paise ja paisuvaresid. Lõhepopulatsiooni suurendamiseks on rajatud Eestis mitmetes kohtades kalapääse ehk treppe. 2015. aastal rajati Vaskjala veehoidlas kalatrepp, et lõhelised ja teised kalaliigid pääseksid vabalt liikuma. Kalatreppe rajatakse selleks, et parandada nende rändetingimusi. Eesti algupärased lõhepopulatsioonid on olulised kogu Läänemere loodusliku lõhe säilimise seisukohalt. Praegu on heas seisundis ainult Keila jõe lõhepopulatsioon. Lisaks looduslikele populatsioonidele on eesmärk taastada lõhe looduslik paljunemine
Järv on loodusliku tekkega järvedest pindalalt kolmas Peipsi järve ja Võrtsjärve järel. Ülemiste keskmine kõrgus merepinnast on 35,7 meetrit. Kaldajoone pikkus on 15,3 km, laius 3,2 km ning pikkus 4,8 kilomeetrit. Kaldad on madalad, liivased või turbased. Järve vee hulk on ligikaudu 33 miljonit m 3. Põhjas asuv mudakiht on keskmiselt 2 meetrit paks. Ülemiste vesi on rikas erinevate orgaaniliste ainete poolest. Vesi vaheldub järves keskmiselt 1,2 aasta jooksul. Järve suubuvad Vaskjala-Ülemiste kanal, Kurna oja, Katku oja ning Ruunaoja. Ülemiste järv ja selle kaldavöönd on külastamiseks suletud sanitaarkaitseala. Ülemiste järv on tekkinud umbes 8000 aastat tagasi merest eemaldumisel. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas. Järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Veemahu suurendamiseks on rajatud
mõni äsja loetletud loodusobjektidest. Ahto Kaasik, Eesti maausuliste juhte, on kirjutanud looduslike pühapaikade mitmekesisest looduslikust väärtusest järgmist: pühapaik võib olla nii väärtuslik maastik (Panga hiis Mustjala kihelkonnas), kaitstav looduse üksikobjekt (TammeLauri tamm Urvaste kihelkonnas), esmatähtis elupaigatüüp (Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas), haruldase liigi püsielupaik (Lehmja hiietammik Vaskjala ehk Jüri kihelkonnas) või vääriselupaik (Väkra hiis Valjala kihelkonnas). Sageli koondab üks pühapaik erinevaid loodusväärtusi. Näiteks Paluküla hiiemägi on korraga nii väärtuslik maastik, kaitsealuse liigi püsielupaik kui ka esmatähtis kasvukohatüüp. PõhjaEestis on pühasid metsi, salusid ja puid, samuti kive ja allikaid kutsutud hiie nimega. LõunaEestis pole nimetus "hiis" nii levinud
--- 85 Neid ühendab Kurguks nimetatav järvekael, mille lähedalt voolab välja Nasva jõgi. Kõrge merevee seisu ajal on Mullutu ühenduses merelahega ja merevett toob siis endaga ka Nasva jõgi. Suurlahes leidub tervistavat meremuda. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju lavamaal. Järve kõrgus merepinnast on 36 m. Järv eraldus Läänemere nõos paiknenud jääaja-järgsest Antsülusjärvest umbes 8000 aastat tagasi. Peamine juurdevool tuleb Pirita jõest Vaskjala-Ülemiste kanali kaudu. Järve veemahu suurendamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mis saab alguse Kesk-Eestist Pärnu jõe ülemjooksult, hõlmates Pirita, Jägala ja Soodla jõe jõgikonna. Ülemiste järv on Tallinna joogivee peamine allikas. Varem järvest välja voolanud Härjapea jõgi - keskaegse Tallinna tööstuse tuiksoon - on täies ulatuses torustatud ja voolab kogu ulatuses maa all, suubudes merre. Narva veehoidla on meie suurim tehisjärv
2940 19102-1 Vasar 59.46044924.926076 2940 Maardu linn 22831 8401066-1Vasara 58.34820025.778477 22831 Viljandi vald 22832 8401067-1Vasara 58.34849525.778526 22832 Viljandi vald 20647 4400859-1Vasavere 59.31348127.497919 20647 Illuka vald 20648 4400858-1Vasavere 59.31354027.497600 20648 Illuka vald 32111 5700040-1Vasikaholm58.95363823.523249 32111 Haapsalu linn 4495 23183-1 Vaskjala 59.36125924.950210 4495 Rae vald 10604 23909-1 Vaskjala 59.36956224.953997 10604 Rae vald 4496 23184-1 Vaskjala 59.36142224.949280 4496 Rae vald 24304 8600782-1Vaskna 57.71772727.082330 24304 Haanja vald 24398 8600783-1Vaskna 57.71773527.082767 24398 Haanja vald 25627 4400860-1Vasknarva 5 I 8.99845227.738081 25627 Alajõe vald 25628 4400861-1Vasknarva 5 I 8.99841327
annaabi.ee 
