Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vask - Cu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sulam, metall, elektrijuht, messing, cuprum, elektron, vasemaaki, vasest, töödeldav, roheka, mürgised, melhior, nikli, soojus, vasegravüüri, sulamistemperatuur, 1083, ehedal, mineraalid, cu2s, malahhiit, 2so3, leiud, metalle, cheopsi, püramiid, punaka, oksiidikiht, kihiga, paatina, 2cuo, lämmastikoksiidid, gaas, nõudes, vasesulamid, valgevaskTallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 aastat ennem,kui ,,naturaalne pronks" kasutust leidis. Pronksist esemeid on leitud Sumerite linnadest ja Egiptusest umbes 3000 eKr. Pronksiaeg Lõuna-Euroopas algas umbes 3700-3300 eKr. ja Põhja-Euroopas 2500 eKr
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29
..............................................11 7. Kasutatud kirjandus/materjalid.............................................................................................12 2 1. SISSEJUHATUS Me kõik puutume kokku vasega, võibolla mitte otseselt, kuid kaudselt ikka. Me kasutame igapäevaselt tehnikat ja mööda vaskjuhtmeid jõuab meieni elekter, mis teeb meie elu kergeks. Juba inimese aja algusest saadik on see metall väga väärtustatud oma omaduste poolest. Seda leidub maakoores palju ning tänu sellele on see odavam kui teised väärismetallid nagu kuld või hõbe. Ka vase sulamid on tähtsal kohal, nagu näiteks pronks ja messing, millele on inimesed leidnud väga häid kasutusviise tööriistadest kuni eheteni välja. Vaske peaaegu nagu igat metalli, leidub seda maakoores. Miljonite aastate jooksul vulkaanilise tegevuse tagajärje tõttu on seda suhteliselt palju. Tänu selle madala
VASK Koostas: Maria Kustala Vask Vask e. cuprum ( ladina k ) Tähis Cu keemiline element järjenumbriga 29 Omadustelt on vask metall vase tihedus 8,9 g/cm3 Tema sulamistemperatuur on 1083 C kraadi Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena: sulfiidina rohelise malahhiidina Vaske leidub ka ehedalt, see tõttu on ta üks vanimatest metallidest Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised: Keemilised: Punaka värvusega Lahjendatud hapetega Valtsitav ja traadiks vask ei reageeri Soojenemisel reageerib tõmmatav metall
...........................................................................11 Vaske kasutati juba enne meie aega. Tänapäevalgi veel on vasemaagi kaevandamine ning vase tootmine väga populaarne. 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. Vaske leidub peaaegu kõikides maailmajagudes. Vaske saab toota rikastamise teel, püro- ja hüdrometallurgia abil. Peamised tootjariigid on Põhja- ja Lõuna – Ameerikast, kus vaske ka kõige rohkem leidub. Tänapäeval kasutatakse nii vasemaaki kui vaske igapäevaelus väga palju...........................................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna see element tundus huvitav. Samuti sellepärast, kuna mu
Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete
Vask Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29.Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3.Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1).Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi.Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m.Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle
Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on
Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne
elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootonite arv tuumas määrab tuumalaengu ja ka elemendi. Neutronite arv antud elemendi tuumas võib varieeruda, põhjustades isotoopide olemasolu. Isotoopide keemilised omadused on väga sarnased. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Seosed perioodilisustabeliga: Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas – st, et neutraalse aatomi elektronkihi kogulaeng peaks olema sama, jagunedes vastavalt ehitusele ära elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2. kihil kuni 8 elektroni, 3
Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Külmakindlad terased X7Ni8 , P275NL1; Roostevaba terased X5CrNi18-10; X6CrNiTi18-10 Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust.
Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Külmakindlad terased X7Ni8 , P275NL1; Roostevaba terased X5CrNi18-10; X6CrNiTi18-10 Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust.
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
annaabi.ee 
