Vask Looduses leidub vaske väga vähe, umbes 0,01% ning seda on 500 korda vähem kui rauda. Samas on vask kasutatavuselt metallide hulgas peale rauda teisel kohal. Leidb looduses ka ehedalt, kuid siiski enamjaolt eksisteerib ta ühendeis. Vaske võib leida ligikaudu 200 mineraali koostisest. Mulla keskmiseks vasesisalduseks arvestatakse 20mg/kg, kuid see näitaja kõigub väga suurtes piirides. Vaserikkad on punased ja kollased mullad, aga ka mustmuld sisaldab palju vaske. Vaske leidub vähesel määral aga soomuldades ning turvasmuldades. Samuti leidub seda mikroelementi vähe ka karbonaatsetes leetmuldades. Taimed saavad kätte väga väikese osa mullast leiduvast vasest. Eestis vasevaeseid muldi 40%. Taimede ja söötade vasesisaldus ning seda mõjutatavad tegurid. Vask soodustab fotosünteesi protsessi, suurendades klorofüllisisaldust. Samuti soodustab ta
Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame kätte peaaegu kõik vajalikud mineraalained. Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid, milles on südamele kasuliku kaaliumit või siis hiina kapsas ja lehtkapsas, kus saame kaltsiumi. Magneesiumirikkad on näiteks ka rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, nagu lehtsalat ja petersell ning kuivatatud puuviljad.. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Puu- ja köögiviljades leidub rikkalikult C-vitamiini, kuid samuti ka E-vitamiini, foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine. Mida aga nendes ei leidu on D-vitamiini (v.a kukeseentes) ja B12-vitamiini (v.a mõnes vetikaliigis). Puuvilju ning marju on soovitatav süüa 2-4 portsionit päevas ja köögivilju ja kaunvilju 2-3 portsjonit. (Üks portsjon oleks 1 dl). Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest aga järgmised:
liialt süsivesikuid. · Puu- ja köögiviljades leidub peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka Hiina kapsas, lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. · Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder). Palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Süües viis oskuslikult kombineeritud puu- ja köögivilja, saavad lapsed piisava koguse kiudaineid päevas.
Puu- ja köögiviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamisteks allikateks on piimatooted, leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja brokkolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Miks on kiudained vajalikud ja millistes toiduainetes neid leidub? Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes seeläbi südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder), kuid palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades
Mineraalainetest leidub neis peaaegu kõik. Loomulikult sisaldavad erinevad viljad erinevas koguses neid aineid. Kaaliumi, mis on tähtis südame tööks, leidub rohkelt rosinates ja banaanis. Kuigi peamiseks kaltsiumi allikaks on piimasaadused leidub seda ka hiina kapsas, lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumi leidub rohkelt rohelistes lehtköögiviljades ja maitsetaimedes nagu lehtsalat ja petersell. Samuti seda leidub ka kuivatatud puuviljades nagu ploomid ja aprikoosid. Vaserikkad on kukeseened ja kõik kaunviljad. Kiudained on kasulikud, kuna nad aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandavad ainevahetust. Kiudained samuti ka vähendavad vere kolestoroolitaset, seeläbi ennetavad südamehaigusi. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljatoodetes nagu leib ja puder, kuid seda leidub ka mujal, näiteks puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Kui võtta kuulda eelnevalt mainitud soovitust tarbida päevas 5 portsjonit puu- ja köögivilju,
Mujal sõltub boori sisaldus mulla lõimisest. Raskema lõimisega mullad on boori rikkamad. Kergema lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Mulla lupjamine vähendab mikroelementide liikuvust (v.a. molübdeen). MOLÜBDEEN On liikuvam leeliselistes muldades; molübdeeni rikkamad karbonaatsed mullad. Molübdeeni vaesed jõe valge ala see kus vesi jõkke voolab. VASK (Cu) Pärnu ja Kasari jõe valge ala on Cu poolest rikkad. Vaserikkad mullad on Põhja-Eestis loopealsed alad. Vasevaesed: kerge lõimisega happelised mullad ja turvasmullad (soomullad). Cu tugevalt seotud orgaaniliste ühenditega. TSINK (Zn) Zn hulk mullas sõltub lähtekivimist. Zn vaesed karbonaatsed mullad. Zn rikkad soomullad, kleitmullad (savi, liigniisked) KOOBALT Mitmetel muldadel täheldatud ka koobalti puudus ei mõjuta taime, vajalik loomadele ja inimestele. Kagu-Eestis koobalti vaesed mullad. VÄETISED
Molübdeeni on üldiselt rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti karbonaatsetel moreenidel välja kujunenud muldadel. Erinevalt teistest mikroelementidest on Mo hästi liikuv leeliselises keskkonnas. Lubiväetiste kasutamine suurendab liikuva molübdeeni sisaldust mullas. Molübdeenivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas ning Võrtsjärve põhjaosas. Vase sisaldus sõltub eelkõige lähtekivimist ja orgaanilise aine sisaldusest mullas. Vaserikkad mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas, Põhja-Eesti looaladel ja Saaremaa huumusrikastes muldades. Vasevaesed on huumusvaesed kerge lõimisega happelised mullad. Vasepuudus on iseloomulik soomuldades kus vask on tugevasti seotud orgaanilise aine poolt ja seetõttu taimede poolt raskesti omastatav. Taimedele kergesti omastatava tsingi poolest on rikkamad leetunud, gleistunud ja gleimullad ning eriti soomullad. Koobalti poolest vaesed on Põlva, Valga ja Võru maakonna mullad.
annaabi.ee 
