pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe
14 kui üks tabel) araabia numbritega. Kui töös on kuni 10 tabelit/joonist, kasutatakse tööd läbivat numeratsiooni, suurema arvu puhul võib nummerdada peatükkide lõikes, näiteks: Tabel 4 Tabel 2.3 Joonis 3.5 Kõik joonised ja tabelid paigutatakse selle tekstilõigu järele, milles neile osutatakse. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja allkiri aga joonise alla. Tabeli kohale lehe vasemasse serva kirjutatakse “Tabel” ja number ilma punktita. Samale reale peale punkti kirjutatakse tabeli sisu kokkuvõttev pealkiri, mille sõnastamist alustatakse tabeli sisust, järgneb objekti nimetus ja ajavahemik. Mõõtühik märgitakse tabeli üldpealkirjas. Tabeli alla märgitakse viide allikale, kust on tabel võetud. Ise koostatud tabeli puhul pole viidet vaja. Tabel 1. Suuremad lõpetatud munitsipaaleluruumide renoveerimise ja ehitamise projektid 2003. a
· Kaksikülakomade vahel seletatakse keeleteaduslikus tekstis sõnade tähendusi. Neid kasutatakse tsitaadisisese tsitaadi märkimiseks. (2004: 379381) VORMISTUSE VIIMISTLEMINE Enne, kui hakata tööd viimistlema tuleb selgeks teha nõuded. Paberina kasutatakse A-4 suurust paberit, kus tekst on ainult ühel pool. Tähe suurus on 12 punkti, reavahe 1,5. Tekst peab olema liigendatud nii,et kolmes pealkirjatasemest piisaks. Teksti veerud: üle- ja alaäärda jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasemasse serva 45 cm ja paremasse 2 cm. Leheküljed nummerdatakse araabianumbritega tiitellelehst alates, nähtavalt märgitakse aga alles teisel leheküljel. Lehe ühele küljele kirjutatud tekstis paigutatakse leheküljenumbrid lehe paremasse ülanurka paberi ülaääre ja esimese tekstirea vahele, servast sama kaugele kui tekst. Tiitellehele tuleb märkida: pealkiri, autor, töö eesmärk, liik, töö valmimise aeg ja koht, õppeasutuse ja allüksuse nimi ja sageli ka juhendaja nimi
Paikne toime ninalimaskestal on nt. Limaskesta turse vähenemine või verejooksu peatamine. Imendumine võib anda ka üldnähte kõrvaltoimete näol nt. Südame- ja vereringehäiret. Ravimvormid: vesi- ja õlilahused, suspensioonid, emulsioonid, loksutud tilgad, aerosoolid, spreid, loputamiseks lahused, pulbrid, salvid. Ninatilgad: eespool nimetatud vedelad ravimvormid tilgutatakse ninna nii, et nad ei vajuks kurku. Pipetiga on tilku kõike mugavam manustada kui patsient on küljeli. Vasemasse sõrmesse tilgutades paremal küljel ja vastupidi. Peale manustamist veel veidi pikali, et ravim jaotuks ühtlaselt. Kui manustatakse istudes, siis ei ole vaja pead väga kuklasse ajada, siis vajuvad tulgad nina kaudu neelu. Aerosooli või spreid saab manustada püsti seistes. Tilku pandes või vedeliku ninna pihustades tuleks nina kaudu õhku kergelt sisse tõmmata. Ravim hakkab tavaliselt 10-15 min jooksul mõjuma
toetama rasedust tema poolt toodetava kollaskehahormooniga (progesterooniga). Kui aga viljastumist ei toimu, siis kollaskeha lakkab enne järgmist menstruatsiooni funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha. Munasarja verevarustus toimub ovariaalarteri kaudu, mis saab alguse kõhuaordist allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu. Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni. Munajuha (tuba uterina) Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja
annaabi.ee 
