4. Madeleine’i kultuur b. mesoliitikum e keskmine kiviaeg c. neoliitikum e noorem kiviaeg 2) Pronksiaeg 3) Rauaaeg Billingeni katastroof – 8213 või 9600 eKr. Balti jääpaisjärv ühines ookeaniga. Kaasnes veetaseme äkiline langus, Eesti ala vabamaks. Uut mereosa hakati kutsuma Joldia mereks. Enamik eurooplase räägivad indo-euroopa keeli 96%. Va Soome, Eesti, Türgi, Ungari, Belgia ehk soome-ugri, turgi, baski keeled) Ötzi – vasekiviaegne mees Alpidest. Kivikirstkalmed Jõelähtmel. Lohukivid – ehk väikese-lohulised kultusekivid Eesti rauaaeg Vanem rauaaeg 500 eKr – 450 pKr Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 Keskmine rauaaeg 450 – 800 Rahvasterännuaeg 450 – 600 Eelviikingiaeg 600 – 800 Noorem rauaaeg 800 – 1050 Viikingiaeg 800 – 1050 Hilisrauaaeg 1050 – 1225 1. Muinaskultuuride allikad kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist
Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on kõrgtsivilisatsionide kujunemise algusaeg. Pronkskirvestega on puuderaiumis kiirus 3-5x kiirem. Tänu pronkskirvestele arenes laevaehitus. Pronksesemete näol tekkis ekvivalent kauplemiseks. Ötzi - vasekiviaegne mees Alpidest (elas ca 3200 e.m.a.). Ötzi uurimisgrupi juht oli Konrad Spindler. Ötzi asub tänapäeval Bolzano muuseumis. Stonehenge - põhiosa ehitatud pronksiajal. Esialgsed ehitised rajati sinna juba 3 a.t. e.m.a. 2200 e.m.a. püstitati ringi keskele 2-meetrised kivirahnud. 2000 - 1500 e.m.a. püstitati 4-meetristest rahnudest välisring. Kivid on arvatavasti toodud Walesist. Tegemist on arvatavasti astronoomilise ehitisega. Eesti pronksiaeg 1800 - 500 e.m.a.
Nebelivka tempel ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m. Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas. Rekonstruktsiooni põhjal on palju altareid, kus on toimunud ohverdamisi, leitud looma luid ja savist kujusid. Tegemist on inimkujukestega, millel on pea ja selgemalt välja töötatud silma kohad ja nina. Cucuteni kultuuri kunst ja ornamentika annavad inspiratsiooni kaasaja moeloojatele. Ötzi - vasekiviaegne mees Alpidest ca 3200 eKr. Leiti Alpidest jää seest. Jäi omal ajal Alpidesse lebama/magama. Avastati 1991. aastal. Oli soe suvi, Alpides sulas jääd rohkem ära. 19. septembril, kui oli jääga kaetud ala kõige väiksem, siis sakslastest abieluapaar mägedes ronides leidsid pooleldi välja sulanud laiba. Juurest leiti kirves, mille põhjal sai enam-vähem öelda, mis ajast pärineb. Konrad Spindler (1939-2005) Ötzi uurimisgrupi juht. Ötži pandi nimeks leiule kohanime järgi.
esimesed tsivilisatsioonid arenema (Kreeta-Mükeene, Sumeri ja Akadi kultuur). Kõige olulisemad pronksiaja tsivilisatsioonid aasuvad Balkani ja Pürenee poolsaarel. Samuti on pronkskultuur Uuralis (Eesti I pronksesemed pärinevad sealt) · Pronksiajal hakkab levima sarnane usk, elustiil jne. Pronksiajal tekivad suhted ja kontaktid erinevate kultuuride vahel. Suurema osatähtsuse saavutavad jõed. Nii tihenesid ka kontaktid rahvuste vahel PRONKSIAEGSEiD LEIDE 1. Vasekiviaegne mees Alpidest Ötzi (3500-3200 eKr), kelle leidsid 19.09.1991 Saksa turistid. Samamoodi oli tulnud välja 1934. aastal kaduma läinud alpinist. Austria-Itaalia piiril tekkis vaidlus politsei vahel, Austraalias kuulis seda uudist K. Spindler, kes hakkas Ötzi uurimisgrupi juhiks (147 teadlast) - ,,Mees jääs", kelle juurest leiti 70 erinevat varustuse osa: 7 erinevat rõivastuselementi; 17 erinevast puu- või taimematerjalist; 8 erinevat looma naha- ja luu jäänust
Pronksist on võimalik valmistada tunduvalt teravamaid esemeid ja torkeriistu. Pronksi sulamistemperatuur on 700-900 kraadi, seda on palju lihtsam töödelda kui rauda. Kivikirvest ei saa parandada, aga pronkseset saab uuesti kasutada see valataksel ihtsalt ümber. Pronkseseme valmistamine on tunduvalt kiirem kui kivist samaväärse eseme toksimine ja pronksese on tunduvalt teravam ja parem. Eriti jõukaks muutusid pronksiajal need piirkonnad, kus leidus tina ja vaske. Vasekiviaegne mees Alpidest Ötzi sai omale nime leiukoha järgi. 1991 matkas abielupaar Aplides ja märkasid, et keegi paistab lumest välja. See oli väga kõrgel ja politsei ei viitsind selle laiba järgi minna. Kui Konrad Spindler kuulis sellest, jooksis kohe kohale ja hakkas uurima. Tegemist oli mumifitseerunud inimesega, kelle vanus oli umbes 5000 aastat. Ta jäi sel ajal mägedes ilmselt lumetormi ja jäätus ära. Ta oli kogu aeg jää sees kuni 1991. aastani. Mehe uurimisgrupis oli 147 inimest