Kirjutan sulle kallis isa siit Eestimaalt peale viimaseid sündmusi. Et eestlased, paganlik rahvas oleks ristiusuga südamest päri ei me ordurüütlid seda arvanudki kuid ülestõus ööl vastu 23.aprilli tuli meile siiski ootamatu üllatusena. Kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule maha müüa kuna Taani riiklik võimsus on kahanenud ja seega on Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutunud kuningale liiga vähetasuvaks ja tülikaks. Taani vasalkond püüdis otsuse elluviimist igati takistada kuna ilmselt kartsid nad, et uue maaisanda all kaotaks nad oma praegused õigused. Võimuvõitluslikus õhkkonnas taanlastega polnud eestlaste jälgimine viimasel ajal ordurüütlite kõige tähtsamaks ülesendeks. 22.aprill öösel on eestlastel kombeks pidutseda kuna siis hakkab talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk. Pidupäeva kutsuvad nad ise jüripäevaks. Üle Eestimaa pidutsetakse
(Vallutus-eelne eliit). See samuti rahvusromantiline idee. Kuna tollases ühiskonnas sotsiaalne staatus olulisem kui etniline päritolu. Tol ajal hakkab mööda saama Liivimaa rajamise faas – tekivad talupoja sõltuvused. Endine eliit oli nüüd talupojad, osa läänisüsteemis. Aga osad kusagil vahepeal, ei andnud aadlike mõõtu veel välja. Seega jäi neile vaid jõuka talupoja roll. Nende jaoks võis liiga suur surve olla. Oli sel ajal väljakujunenud vasalkond. Eesmärk seista vastu Taani kuningale 14saj. Kontaktid Rootsiga. Kui ordu hõivas P-Eesti, oli maanõukogu seltskond vahetunud – said ülestõusus hukka või ordu survel vahetati ära? Ülestõusnud vb kontaktis Pihkvaga. Need tegid retke Otepääle. Honecke arvas, et vb tõesti kontakt. Aga samas oli ennegi Pihkvaga pidev vaen ordul – seega ei pruukinud asja puutuda. Hoeneke võis seostada ülestõusnute seost Pihkvaga, et näidata neid ordu vaenlastena.
ristisõdijatele alistatud. Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda, Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Sisepoliitikat iseloomustasid 4 seisuse (piiskopid, ordu, vasallid, linnad) pinged ja kodusõjadki. Vasalkond oli tekkelt erisugune. Taani kuninga ja piiskoppide vasallid koondusid rüütelkondadesse (Taani vasallid võib-olla enne 1250. aastat). 14.15. sajandil samastus vasall rüütliga, 15. sajandi lõpul hakati nimetama rüütlit aadlimeheks. Vasalkonnad ilmutasid tihti poliitilist iseseisvust, nad saavutasid läänide pärimisõiguse laiendamise naisliinile ja suguvõsa kõrvalmeesliinidele (Põhja-Eestis 1397, Tartu piiskopkonnas 15. sajandi keskel, Saare-Lääne piiskopkonnas u 1524)
Reformatsioon Liivimaal: -Luterliku jutustamise algus Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520.aastate algul. Sellele aitavad kaasa tihedad kontaktid põhja-saksa hansalinnadega. Liivimaa piiskopid: inimestele tuleb teatavaks teha Lutherit hukkamõistva bulla sisu. Luterlus hakkas kiiresti levima riias. 1524 sõlmisid Riia, Tartu ja tallinn kokkuleppe evangeelse õpetuse toetamiseks. Leppega liitus Saare-lääne piiskopkonna vasalkond. Tartu piiskopkonna vasallid ja Harju-viru rüütelkond jäid pooldama katoliiklust. Riia peapiiskopkonnas leidis uus õpetus kiiresti toetuse, ning ka kuramaa vasallide seas. -Pildirüüsted 1524-5 Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Inimesed valgusid linnadesse, ning Luterliku kihutustöö tulemusel toimusid Riia, Tallinnas, Tartus, Uus-Pärnus nn pildirüüsted, kus linlased röövisid ja rüüstasid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust.
1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23
Tallinnas ja Narvas tegutsesid jutlustajad hiljemalt 1524. aastal. Tartus nimetati kodanike survel 1524. aastal jutlustajaks kirikus luterlase Marsow, kes hiljem suundus Tallinnasse. Eri poliitiliste ja sotsiaalsete suhe reformatsiooni- Lutherivastased: Tartu ja Tallinna piiskop, ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. 1524. aastal sõlmisid Riia, Tartu ja Tallinn kokkuleppe evangeelse õpetuse toetamiseks - Hiljem liitus Saare-Lääne piiskopkonna vasalkond. Kuid Saare-Lääne vasallid kinnitas 1540. aastal oma kindlat toetust katoliiklustele. Harju-Viru rüütelkond jäi pooldama katoliiklust. Riia peapiiskopkonnas oli 1530. aasta paiku tugev evangeelne partei. Uus õpetus leidis toetust ka Kuramaa vasallide seast. Pildirüüsted- 1524.-1525. aastal oli Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Nälg sundis talupoegi linnadest abi otsima ja nii valgus sinna mässuliselt meelestatud rahvas
annaabi.ee 
