2.etapp: Võnnu lahing. algas sakslaste pealetungiga. Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas, et plaan on ebaõnnestunud. Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________ Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse. Eesti sõdur seda ei tahtnud. Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Ebaõnnestus, algas Loodearmee pealetung. 1919. a detsembris võitlused Narva all (160 000 Punaarmeelast) Eestlaste kaitse jäi püsima. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon (eesotsas Jaan Poska) taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Kirjutati alla 31. detsember 1919. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. 2
tulemus:Landesweri ja saksa väed purustati, eesti väed jõudsid riiani. 20. Võnnu lahing Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana. 21. Miks oli Venemaa nõus alustama rahuläbirääkimisi? Venemaa tegi ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi, kuna "Kartulivabariigi" kukutamise käigus kasvas tagalas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. 22. Millistel põhjustel õnnestus Eestil võita Venemaad? Eesti võitis Venemaad, kuna Eestil oli väga suur armee ning heal tasemel sõjariistad. Venemaa ei suutnud Eesti kaitset läbi murda ning seetõttu tehti rahuläbirääkimised. 23. Tartu rahu sisu ja aeg. Aeg: 02.02.1920 Tartu rahulepingu sisu: NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta
Seetõttu muutus sisepoliitiline stabiilsus paljude tavakodanike jaoks üha enam omaette väärtuseks, mille saavutamine ja kindlustamine on väärt mis tahes hinda. Koos Eesti põhiseaduse vastuvõtmisega algas kohe pikaajaline protsess selle muutmiseks, mille põhieesmärgina nähti stabiilsema täitevvõimu rajamist ning Riigikogu absoluutse võimu piiramist. Vastavaid seaduseelnõusid esitati 1920. aastatel nii parem- kui vasakerakondade poolt. Lisainfo Eesti vabariigist ja selle iseseisvuse ajaloost. Eesti riik ja rahvas on suveräänne ja vaba ning võrdne partner teistele riikidele ja rahvastele kogu maailmas. Alati ei ole see aga nii olnud. 13. sajandil allutati Eesti territoorium Saksa ordule, hiljem valitsesid meie territooriumi Rootsi, Poola ja Taani kuningad kuni Eesti liideti Vene tsaaririigiga (Põhjasõda 17001721). Selleks, et olla vaba rahvas vabal maal, on Eesti rahvas
* sakslased vallutasid 1. kokkupõrkes eestlastega Võnnu * Atlandi esindajate nõudel kehtestati ajutine relvarahu * Võnnu lahing - algas sakslaste pealetungiga - sakslased said korralduse taanduda * 3 mai 1919 Atlandi esindajate nõudel kirjutati alla vaherahu - lepingu kohaselt sai Läti endine valitsus riigi juhtimise taas enda kätte - Landeswehr saadati enamlaste vastu - saksa väeosad pidid Lätist lahkuma Kurss rahule: * tagalas kasvas sõjatüdimus * majandusraskuste süvenemine * vasakerakondade rahupropaganda süvenemine * Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi * oktoober 1919 Loodearmee pealetung (tõmbas kriipsu peale rahuläbirääkimistele) * dets 1919 ägedad heitlused Narva pärast - eesti võit * dets 1919 Tatu rahukonverents - Eesti delegatsioon (J. Poska juhtimisel) toetas vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist * 2. veeb 1920 Tartu rahu - Vabadussõja lõpp
Lahingud toimusid väljaspool Eestit ja neis osalesid peamiselt vene valged. Paraku taandus Loodearmee (endine Põhja-korpus) enamlaste löökide all Eesti poole ja Rahvavägi pidi üha enam võitlusse sekkuma. Kuid eesti sõdur ei tahtnud sõdida Venemaa pinnal, seda enam, et valged väljendasid avalikku põlgust Eesti vastu ja lubasid pärast enamluse kukutamist hävitada ka selle ,,kartulivabariigi". Tagalas kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Seetõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi. Septembri keskel toimunud esimene Eesti-Vene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas oktoobris kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli Antandi nõudel sunnitud osalema ka Eesti. Petrogradi vallutamist kavandanud vene kindralite rünnakuhoog lõppes aga enne eesmärgini jõudmist ning Punaarmee jõuline vastulöök tähistas valgete agoonia
annaabi.ee 
