tähendanud alati midagi püha ja seletamatut ning olnud jumalik kingitus. Vikerkaares sisalduvad kõik põhilised värvid ning seega summeerub ka nende jõud ning maagia. Igale temperamenditüübile on omane isesugune värvivalik ning nagu ka temperament, nii mõjutab värvivalikut ka iga, sellepärast on lastel ning täiskasvanutel kujunenud välja oma värvivalikud. Vanemad inimesed peavad inimesed peavad rohkem lugu neutraalsetest ja pastelsetest toonidest Ka meeste ja naiste riietuses on Euroopa kultuuris tekkinud omad maitsevalikud ning nende eiramine nõuab julgust. Mehed ei kannata silmaotsaski kahte värvi roosat ja vaarikapunast. Suuremale osale meessoo esindajatest on meelepärased neutraalsed värvid nagu pruun, beez, roheline ja sinine. Ka islamimaades on meeste ja naiste riietel suhtesiselt kindlad reeglid naised peavad kandma musta rüüd ja mehed peavad kandma valget rüüd.
rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Inimene, kes armastab punast värvi, on valmis iseendale uusi ülesandeid otsima ning nende lahendamiseks kogu oma jõu ja võimed mängu panema.(7) Inimene, kes alati ja igal pool punast värvi eelistab, võib aga Sveitsi psühholoogi Max Lüscheri arvatesosutuda kiitlejaks, praalijaks, vahvaks rätsepaks, kes tabab seitse ühe hoobiga. Punase värvi suhtes sallimatu inimene on nagu märter, kes alatasa on mures omasuure vastutuse pärast, kel pole kunagi millekski aega ning kes kahtlustab, kas teda ikka mõistetakse ja kiidetakse piisavalt.(7) Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma, tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks. Punane erutab ja kütkestab vaatajat
rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Inimene, kes armastab punast värvi, on valmis iseendale uusi ülesandeid otsima ning nende lahendamiseks kogu oma jõu ja võimed mängu panema.(7) Inimene, kes alati ja igal pool punast värvi eelistab, võib aga Sveitsi psühholoogi Max Lüscheri arvatesosutuda kiitlejaks, praalijaks, vahvaks rätsepaks, kes tabab seitse ühe hoobiga. Punase värvi suhtes sallimatu inimene on nagu märter, kes alatasa on mures omasuure vastutuse pärast, kel pole kunagi millekski aega ning kes kahtlustab, kas teda ikka mõistetakse ja kiidetakse piisavalt.(7) Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma, tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks. Punane erutab ja kütkestab vaatajat
Definitsioon on üks, aga aditiivses värvisüsteemis on põhivärvid sinine, roheline ja punane; subtraktiivsetes süsteemides sinine, punane, kollane. · Partitiivne värvisüsteem põhineb värvide kõrvutamisel tekkivatel vastasmõjudel. Munselli (18581918) süsteemis on viis põhivärvust kollane, punane, roheline, sinine, violetne. See süsteem tegeleb järelaistingu nähtusega (nt kui pärast kollase pinna vaatamist näeme valgel pinnal sinist või pärast punase täpi vaatamist sinakasrohelist) Kui firmas Ekar Trükk segatakse tekstiilitrükivärvi on tegu subtraktiivse värvisegamisega. Valgesse sideainesse - paksendajasse tilgutab kolorist Helle pigmenti. Segatud värv tundub silmale ühtlane, aga mikroskoobi all rändavad
uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki, ühe silmaga kassipoeg, vasest ukselink, koera kaelarihm -- ainult ilma koerata, noapea, neli apelsinikoore tükki ja lagunenud aknaraam. Ta oli veetnud aega väga lõbusasti ja jõude suures seltskonnas ja plank oli kolmekordselt värvitud! Kui värv poleks otsa lõppenud, siis oleks ta
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
