Arvutan mõõtetulemuste keskmise n 1 đ= n ∑ di = 17,070 mm i=1 Arvutan juhusliku vea ehk A-tüüpi mõõtemääramatuse. Selleks on vaja teada Studenti tegurit, mille leian juhendaja antud tabelist. Kuna β (usaldusnivoo - tõenäosus, et tulemus on õige) on 95% ehk 0,95 ja vabadusastmete arv (n-1) on 9, siis saan Studenti teguriks 2,3. Ümardan vastuse kolme kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. d i−d k ¿ ¿ ¿2 UA(đ) = tn-1,β n ∑¿ ¿ = 2,3 √ 0,116 10(10−1) = 0,0826 mm i =1 ¿ √¿
vastus ümardada varunumbriga ja lõppvastuses ümardat varunumbrid kaotada i kümnendikeni, sest vähim tüvenumbrite arv on 2 (tehte liikme 3,2 järgi) 1)korrutamin e üheliste number on varunumber, sest ümardada tuli 2 tüvenumbrini 2)liitmine tuleb ümardada kümnelisteni, sest varunumber tuleb kaotada 34.Tekstülesanne ligikaudsete arvudega - minu Õ lk.46,47 toodud näites on: Inimese südame üks kokkutõmme kestab täpsed arvud 24;3600;86400 ligikaudu
a·10K kus K Z ja 1 a < 10 0,006=10-3·6 30000=3·104 Ligikaudse arvu tüvenumbrid Ümmardamisel saadud arvud. Arvu a numbreid nimetatakse arvu x tüvenumbriks. x=a·10n Kümnendmurru esinulle ja täisasarvu lõpunulle tavaliselt tüvenumbriteks ei loeta. 0,006=10-3·6 30000=3·104 Tehted ligikaudsete arvudega Ligikaudsete arvude korrutamisel ja jagamisel ümmardatakse vastus vähima tüvenumbritega arvu järgi. 2715·25=67875=68000 Mitme tehtega ülessannetes jäetakse vahetehte varunumber (varunumbrile tõmmatakse joon alla). Ligikaudsete arvude liitmisel ja lahutamisel ümmardan ühisema madalaima järguni. 12,45+33,9=46,6 15,84-3,2·1,7=10,4 1. 3,2·1,5=5,44 5,44 2. 15,84 5,44=10,40 10,4 Tehted astmetega (kokkuvõte) 1. Võrdsete alustega astmete korrutamine: an·am=am+n 2. Korrutise astendamine: (a·b)n=an·bn 3. Astme astendamine: (am)n=am·n 4. Võrdsete alustega astmete jagamine: am:an=am-n 5
antud vähima tüvenumbritega arvuga lähteandmetes. 400/7= 5.194805195 ~5,2 4,32*0,3456= 1,499904 ~1,50 Ligikaudsete arvude summas ja vahes säilitatakse kõige madalam järk, mis kõigis lähteandmetes teada. 23,4+123=146,4 ~146 234,34-209,345=24,995 ~25,00 Ligikaudsed arvud mitme tehtega ülesannetes nt 5,67/9,8 + 3,56*23 Jagatis tuleks leida kahe tüvenumbriga, kuid vahepeal on mõtekas säilitada üks number rohkem ( n-ö varunumber) Jagatis 5,67/9,8 ~ 0,579 Korrutis 3,56*23 ~ 81,9 Summa 0,579+81,9 = 82,479 ~82 Arvutiga arvutades võime saada erinevad vastused.
2) kümnendmurrus kõik numbrid va. Arvu ees olevad nullid. Arvutamine ligiklaudsete arvudega: 1) liitmisel, lahutamisel ümardatakse lõppvastus ühise madalaima järguni. (Tüvenumbrite madalaima järguni) 2) korrutamisel, jagamisel tuleb lõppvastus ümardada nii, et temas oleks sama palju tüvenumbreid, kui oli seda vähima tüvenumbrite arvuga algandmes. 3) mitme tehtega ülesandes tuleb: a) arvutada iga tehe eraldi ja jätta 1 varunumber ning lõppvastus ümardada täpselt. b) hinnata iga tehte tulemust ja otsustada milleni tuleb vastus ümardada. Protsent: Osa=osamäär * tervik Tervik=osa : osamäär Osamäär=osa : tervik Sagedustabel, sektordiagramm: 1)tunnus on suurus, mis iseloomustab mingit objekti. Tunnus võib olla arvuline(pikkus, kaal, jalanumber jne.) või mittearvuline(juuste värv, silmade värv) 2) Tunnust iseloomustavaid arve nimetatakse tunnuse väärtuseks. Kui tunnuse väärtused on
.tüvenumbriga : 14 · 4,2824 = 59,9536 59,953 Keerulisemate arvutuste korral, mis koosnevad mitmest tehtest, tuleb teha vahepealseid arvutusi. Kui iga vahepealse arvutuse tulemus ümardada eeltoodud reeglite kohaselt, siis võib juhtuda, et tulemuse viimane tüvenumber osutub ümardamisvigade kuhjumise tõttu valeks. Et vältida ümardamisvigade kuhjumist, tehakse vahepealsed arvutused ühe varunumbriga. Varunumber kriipsutatakse alla, et eristada seda tüvenumbritest. Lõpptulemus [ümardatakse nii, et järele jäävad vaid tüvenumbrid. [2; lk 37-38 Näide 2 0,745 2,8 1,876 + 3,2 (I tehe : 2,8 0,745 = 2,086 2,09 (kui see oleks lõppvastus, oleks ta 2,1