tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Süsivesikud liigitatakse monosahhariidideks, polüsahhariidideks, oligosahhariidideks ja heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. Süsivesikute ülesandeks on struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon ja koehormoonide moodustamine. 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Transrasvhapped on kahjulikud, sest need tekitavad terviseprobleeme. 12. Miks on organismidel ensüüme vaja? Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 13. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped on molekulid, mille struktuuri kasutatakse geneetilise info säilitamiseks 14
siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Monosahhariidideks Polüsahhariidideks Oligosahhariidideks Heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. struktuurne funktsioon varuainefunktsioon kaitsefunktsioon koehormoonide moodustamine 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Sest lipaasi ensüüm töötab ainult cis-konfiguratsioonis ja inimese keha ei teosta transrasvhappeid tarbides metabolismi. 12. Nimeta valkude struktuurid. (Joonisel oskad aru saada, millise struktuuriga on tegemist). Valgu aminohappeline järjestus Keerdumine Globul (nõrgad sidemed) 13. Miks on organismidel ensüüme vaja?
tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin). *) Tärklis taimne varusuhkur. *) Glükogeen loomne varusuhkur. *) Tselluloos taimede kestas. *) Kitiin putukate ja seeneraku kestas * Süsivesikute biofunktsioonid: -) Energeetiline funktsioon Tähtsaim funktsioon üldse. Ligikaudu 55% raku energiavajadustest kaetakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil vabaneva energiaga (1g 17,6kJ energiat). Oksüdatsiooni protsessi käigus vabanevad CO2 ja H2O. -) Varuainefunktsioon Peamiseks taimseks varuaineks on seemnetes, mugulates, havem vartes ja tüvedes leiduv tärklis. Loomseks varusuhkruks on glükogeen, mida esineb maksas ja lihastes. -) Struktuurne funktsioon Seda funktsiooni täidav peamiselt tselluloos, mida taimerakkude kestades sisaldub 20-40%. Struktuurne funktsioon on ka seene rakukestas oleval kitiinil. Mõnedel putukatel võtab kitiin osa struktuuri moodustamisest.
lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30. BIOTROOFID toituvad elusast orgaanilisest ainest (jagunevad kaheks:
õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest tärklis laguneb ensüümide toimel glükoosiks ning sellest saab energiat pika aja jooksul. Ka tõuseb veres glükoosi tase aeglaselt. 7
tagades sellega liikumise), seetõttu vajab lihaskude rohkem energiat. Arvatakse, et mitokonder ja kloroplast on olnud enne baktereid. Kloroplastil ei ole sisemembraaanisopistusi, kloroplasti sees on tülakoidid ehk lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). Plastiide tekib juurde proplastiididest plastiidide ellastest. Vastavalt värvusele jagunevad plastiidid: 1) leukoplastid värvusetud; asuvad juurtes, viljades ja seemnetes; neil on varuainefunktsioon. Amüloplastid leukoplastid, mis on kartulimugulates. 2) kromoplastid punast, kollast või oranzi värvi (värvuse annavad pigmendid, mida nim. karotinoidideks); neil on ligimeelitamisfunktsioon 3) kloroplastid rohelised (rohelise värvi annab pigment klorofüll); neil on fotosünteesifunktsioon. Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab külmal ajal lagunema, alles jäävad kromoplastid (lehed kolletuvad). NB
● ehituslik e struktuurne (küüned, karvad, kõõlused) ● transpordi ül (kõikides rakkude membraanides on on transportvalgud, hemoblobiin transpordib hapniku) ● retseptoorne funktsioon (retseptorvalgud nägemiskeskuses) ● regulatoorne funktsioon ● kaitsefunktsioon (madude ja putukate mürk) ● mehaaniline kaitse (sõrad, küüned) ● liikumisfunktsioon(lihaskoevalgud) ● varuainefunktsioon(munavalge) ● energeetilinefunktsioon (valgu kasutamine hädaolukorras) Pt 3. lk 48 - 68; teada rakuteooria põhiseisukohti ja oluliseimaid teadlasi tsütoloogia arengul; RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: ● Kõik organismid koosnevad rakkudest ● Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust ● Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. TEADLASED: ● Hans ja Zacharias Janssen (1595) valmistasid esimese mikroskoobi
korral. Lihaste glükogeen- füüsilisel pingutusel langeb kiiresti ja oluliselt. Kui langeb glükogeeni tase, langeb ka sportlik töövõime. Glükogeen on glükoosi lühiajalne reserv loomorganismis ja inimeses. Varusahhariid 12. Millised on süsivesikute peamised ülesanded organismis? Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine Süsivesikute määr on oluline treeninguid silmas pidades, intensiivne treening suurendab süsivesikute vajadust, kuna tugevaks lihaskontraktsiooniks on tarvis süsivesikuid ja lihasesisese glükogeeni hulk (süsivesikute varud) on piiratud. *60-65% peab päevas olema süsivesikuid toidu 13. Mis on laktoosi intolerantsus? Laktoositalumatus (piimasuhkur), ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus,
rohkem kui higiga eritatakse. Treeningu järgselt on soovitatav tarbida umbes 450-675 ml vedelikku iga treeningul kaotatud 0,5 kilogrammi kohta. (portaal Treeningplaan. Toitumine ja sportlik saavutusvõime) 8 2. Süsivesikud 2.1 Süsivesikute tähtsus organismis Süsivesikud ehk sahhariidid on ülimalt olulised, kuna nad on inimese tähtsaimaks energiaallikaks. Nende ülesanneteks on veel struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon ja koehormoonide moodustumine. (portaal K&M Pharma) Süsivesikud säilitatakse maksas varuaine glükogeenina; kuuluvad antikehade koostisse, rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises, Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides, on nukleiinhapete koostises, mis on RNA ja DNA struktuuri üksused, Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid (portaal Toidusüsivesikud.
annaabi.ee 
