19. Alläärele voodri paigale traageldamine, allääre töötlemine 20. Õlaõmbluste töötlemine 21. Hõlmal, kaela-, käeaugukaarel hoidmine 22. Proovivarruka, proovikrae töötlemine, proovikrae kaelakaarele traageldamine 23. Prooviparanduste tegemine 24. Varrukadetailide, varrukavoodri lõikamine 25. Varruka passede kätiste töötlemine, varruka detailidega ühendamine 26. Varruka kuumniiske töötlemine 27. Varrkua allääre töötlemine 28. Varrukale kuugliniidi panemine 29. Varruka paigale traageldamine, õmblemine 30. Õlakute paigale õmblemine 31. Kuuglivatiini õmblemine 32. Voodri kinnitamine käeaugukaares 33. Nööpaukude märkimine, nööpaukude valmistamine 34. Viimistlemine, vormi pressimine 35. Nööpide õmblemine, pagunite iludetailide käsitsi kinnitamine
sajandi lõpupoole tulid Euroopas moodi Itaalia finestrella varrukad. Need olid ümber varrukad, mis koosnesid kahest või kolmest osast, mis olid kokku õmmeldud teatud vahemaa tagant, jättes välja alussärgi puhvid varruka vahelt. Puhvis varrukaid täideti rohkelt meeste rõivastel 1530ndatel ja 1540ndatel. 1590ndatel olid varrukad täidetud täies pikkuses, aga randme poole läksid väiksemaks. Väga moekas oli varrukad kokku tõmmata teatud intrvalli järgi, et jätta puhvid varrukale. Seda stiili kutsuti virago stiiliks, mis tuli tagasi moepilti esimese Prantsuse impeeriumi ajal mameluke varruka nimetuse all. Tüüpiline naiste varrukas 1530ndatest kuni 1550ndateni oli kellukese kujuga varrukas (bell sleeve), mille all oli lisavarrukas. Pealmine varrukas oli õmber käe ülevalt osast ning avanes alla kellukese kujuks, seejärel pöörati kangas tagasi käe üles poole ning kinnitati näitamaks teist värvi kangast. Alumine
1992. a. 23. detsembril anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega, mis on väeosa ajalooline sümboolika. Selle kehtestas Julius Kuperjanov partisanide tunnuseks tema enese poolt Vene surmapataljonide eeskujul. Esimesed käiseembleemid õmbles välja leitnant Kuperjanovi naine Alice Kuperjanov. Varrukamärk saab ühtluse ning lahutamatuse sümboliks neile, kes kord selle varrukale asetanud, välimärk kohustab kõiki võitlusele ning ohverdama isamaa kasuks kõik isiklikud hüved ja elu. See varrukamärk on hetkel ainulaadne selle poolest, et seda kantakse vasaku varruka peal, ülejäänud Eesti kaitseväe üksuste märke kantakse parema varruka peal. Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanded rahuajal: · Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele.
40. Varrukasuu pöördeosa traageldatakse tagasi ja pressitakse. 41. Varruka voodri töötlemine (ühendatakse varruka voodri eesmine- ja küünarnuki õmblus ning triigitakse lahku). 42. Varruka vooder asetatakse varruka sisse. Moodustatakse voodrist vabadusevolt varrukasuus. Ühendatakse ringselt varrukasuu pöördeose ja vooder. Varrukas ja vooder traageldatakse omavahel kokku. Pöördeosa kinnitatakse õmbluste kohalt. 43. Õmmeldakse kuugliniit vasakule varrukale. 44. Varrukate pressimine (varrukad pressitakse varrukapadjal varrukasuust alates kuni varrukakaareni nii alumisel kui ka pealmisel poolel). Varrukas asetatakse rippasendis kuivama. 45. Varrukate traageldamine käeaugukaarele (asetatakse kohakuti kontrollmärgid, varrukas pannakse esmalt paika nööpnõeltega pidepeale tagantja ja seejärel traageldatakse käeaugukaarele). Kontrollitakse varrukate asetust, õlapikkust ja seljalaiust. 46
Inimesed kandsid varustuse ise kokku ja otsiti välja isegi need relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil. Ka riietus oli väga kirev, igaüks tuli sellega, mis tal parasjagu seljas või jalas oli. Selleks, et ühtlustada meeskonda, mõtles Kuperjanov välja eraldusmärgi. See oli välgeääreline must surnupealuu ja säärekontidega vapp. Seda märki pidi kandma vasakul varrukal. Surnupealuu ja säärekontidega märk oli ühtluse ja lahutamatuse sümboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud. See välismärk kohustas kõiki võitlusele ja ohverdama isamaa kaitseks end. Tema loodud väeosa ristiti Partisanide pataljoniks. Kuna kuperjanovlased ilmusid ja ründasid niisama äkki kui ka kadusid said nad venelaste seas endile hüüdnime "Kuperjanovi kuradid". Lahingud vaenlastega toimusid talvel, ja et lahingus nähtamatuteks jääda õmblesid nad endile valged mantlid, mis ei paistnud lume taustal välja. (Kuperjanovi väeosa sümboolika) Tartu lahing
kitsaid liibuvaid püks-sukki, mis kinnitati paeltega vöö külge. Ülerõivaid oli kolme liiki: cyclas - ilma varrukateta vestitaoline rõivas, mis käis üle pea. Kinnis õlal või eriosal. Allpool vööjoonl olid küljeõmblused ratsutamise hõlbustamiseks lahli jäetud. Kanti vööga või ilma. surcoat - kimonolõikeliste või otsaõmmeldud varrukatega rõivas. Üle pea käiv või eest kinnisega. cardaorp - cyclase taoline ülerõivas. Varrukad ülalt volditud, varrukale esiosas avati käte väljapistmiseks. Kanti ka poolringikujulist keepi. Peakatetest säilitab populaarsuse kapuuts, mis võib olla külge õmmeldud. Kantakse ka puuvillasest või linasest lõua alt seotavat mütsi või laiade ülespööratud äärtega ja kõrge põhjaga kübaraid RIIETUS MEHED - HILIS GOOTIKA
Ringkonna tunnuseks on ümmargune, 65 mm läbimõõduga, tumesinise põhjaga varrukaembleem. Sellel paikneb kotkamärgi kujutis, mille kohal on 6 mm kõrguste tähtedega ringkonna nimi. Kotkamärk ja tähed on valget värvi. Märki kantakse vasakul käisel 7 cm varrukaõmblusest allpool. 3.4 Järgutäpp Kodutütre järguastet näitab järgutäpp. Järgutäpp on ümmargune,15 mm läbimõõduga, tumesinisel põhjal valgega tikitud kuusnurkne täht. Kodutütre järgutäpid õmmeldakse vasakule varrukale, embleemist allapoole järgmiselt: IV järk – üks järgutäpp 30 mm embleemist allpool. II järgul lisandub üks järgutäpp 25 mm keskjoonest vasakule III järgul lisandub üks järgutäpp eelmisest järgutäpist 30 mm allpool ning 25 mm keskjoonest paremale. I järgul lisandub veel üks järgutäpp eelmistest 30 mm allpool samal joonel IV järgu täpiga. 3.5 Hoolsuspael Kodutütre hoolsuspael – 10 mm laiune A-kujuline sinise ja kollase triibuga pael kõrgusega 65 mm
Nii mõnigi tuli isamaad kaitsma pasteldes, lootes, et ehk Eesti kroonu annab saapad jalga. Et seda kirevat meeskonda vähegi ühtlustada, mõtles Kuperjanov välja partisanide eraldusmärgi. See kujutas endast valgeäärelist musta vappi surnupealuu ja säärekontidega. Seda märki kanti vasakul varrukal. Mütsi ette kinnitati pealuumärk, õlakud olid mustad. Surnupealuu ja säärekontidega märk oli ühtluse ja lahutamatuse sümboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud. See välismärk kohustas kõiki võitlusele ja ohverdama isamaa kaitseks kõik isiklikud hüved ja elu.9 Kuperjanovlaste mütsimärk10 Kuna Kuperjanov tundis erilist huvi just partisanisõja vastu, siis ristis ta loodud väeosa PARTISANIDE PATALJONIKS ja alustas vastavalt salga nimele armutut sissisõda vaenlasega. 11 Suureks abiks Kuperjanovile tema tegevuses oli naine Alice. Näiteks tegi Alice ettepaneku võtta luuresalkade tarvis kasutusele valged mantlid
annaabi.ee 
