raamatuid ning sooritada religioosseid rituaale. b) Kšatrijad – ülikud ja sõjamehed, kes tegutsesid ametnikena ja kelle ülesandeks oli rahvast kaitsta. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 7 c) Vaišjad – talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kelle ülesandeks oli kahte esimest varnat toita. d) Šuudrad – teenijad, kelle ülesanne oli kahte esimest varnat toita ja teenida. Kõigisse nelja varnasse kuulujad olid aarjalased. Väljapoole kastisüsteemi jäid allutatud põliselanikest kastivälised inimesed, keda kutsuti ka puutumatuteks. Nende nimetus tulenes sellest, et kõrgemasse kasti kuuluv võis tunda end roojasena juba üksnes puutumatu varjust, mis tema peale langes
Nende keskus oli Mari linn. 12)Hammurapi seadused kirjutas Hammurap. 13)Need kirjutati 18. saj. 14)Hammurapi seaduste tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. 15)Hammurapi koodeksi järgi jagunesid seisused nelja põhiklassi ehk varnat: 1) brahmaanid preestrid; 2) ksatriad sõjamehed; 3) vaisad põllumehed, käsitöölised; 4) suudrad- kehvikud ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627)
sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Neljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. 22
Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Neljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat (tähendus: värv) e. Seisust on: Brahmanite seisusesse kuuluvad preestrid. Kšatrjate seisusesse kuuluvad valitsejad e. Sõdurid. Vaišjate seisusesse põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid. Šuudrade seisusesse kuuluvad sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kolme kõrgemasse seisusesse kuulusid aarjalased, kes olid nahavärvilt heledamad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi?
Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli- kult pöörduma, vaatama talle otsa, ei tohtinud teda nimetada vaid nimepidi, ei tohtinud süüa enne kui guru, kanda paremaid riideid või ehteid kui tema, ärkama pidi enne, kui ärkas õpe-
Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli- kult pöörduma, vaatama talle otsa, ei tohtinud teda nimetada vaid nimepidi, ei tohtinud süüa enne kui guru, kanda paremaid riideid või ehteid kui tema, ärkama pidi enne, kui ärkas õpe-
Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Mõned kastid jäävad ka seisusest välja. Et sinna kuulujad teead kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Naljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. Neli varnat on 1. braahmanid ehk preestrid 2. ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4. suudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kastisüsteem seadustati Manu seadustes 2. saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal
karastamise ja vastupidavuse treenimisega; põhivooruseks peeti vaprust, väärikust, au ja meelekindlust. Vaisjasid kasvatati vanemate eeskuju abil. Vaisjade-käsitööliste klannides ja perekondades anti põlvest põlve edasi käsitöösaladusi, kujundati kunstikoolkondi, õpetati lugu pidama töökusest, töö kvaliteedist ja ilust. 22 Suudrad pidid alati teadma omakohta ja nende ülesanne oli teenida kolme ülemat varnat. Puutumatud ehk paariad pidid arvestama oma seisundit, püüdma eemale hoida, täitma igat käsku. Nad suhtusid kõigesse skeptiliselt nig ei oodanud tulevikult mingit imet. Indias ei tähendanud budism mitte üksnes religiooni, vaid tervet kultuurisuunitlust, mis hõlmas kunsti, kirjanduse, filosoofia, eetika ja teaduse ning mis vastandus Vana India traditsioonilisele, kastisüsteemil põhinevale rangelt reglementeeritud ühiskonnakorraldusele.
· Virilokaalne mehe sugulaste juures · Uxorilokaalne naise sugulaste juures · Neolokaalne uus majapidamine kas mehe või naiste sugulaste juures. · Patrilokaalne - ühe äia juures · Matrilokaalne - ühe ämma juures · Avunkulokaalne -mehe (emapoolse) onu juures. Endogaamia näide: kastid Indias Suletud, endogaamsed ja hierarhiliselt liigendatud grupid. See hierarhia koosneb 4 varnast ehk olemistasandist. 4 varnat vastavad Purusa kehaosadele: · suust said brahmanid · kätest kshatriad · säärtest vaishiad · jalgadest shudrad Engogaamia abiellumine samast kogukonnast inimesega. Eksogaamia abiellumine teisest kogukonnast inimesega. Neid mõisteid saab kasutada ka religioonide korral. (Juudid eelistavad abielluda juutidega jne) 17 Soorollid Naisuurimus ja naisküsimus Läänes. · Kodanliku ühiskonna selged soorollid: mees avalik ruum, naine privaatne ruum. · 1960
annaabi.ee 
