tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda. · Puusadest vaisjad, kes kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. · Jalalabadest suudrad, kes olid teenijad. Osalised pärinesid mitte arjaalaste seast. Aarjalastest väljapoole jäävad inimesed jäid varnadest väljapoole ja moodustasid puutumatute grupi. Riigid VI saj eKr oli Põhja-Indias kujunendu vähemalt 16 aarjalaste riiki. Osad olid kuningriid, teised vabariigid. Aja jooksul kujunesid neist suuremad monarhlikud riigid. Osad riigid vaenutsesid omavahel ja nende piirkond muutus tihti. Poliitiline killustatus ei olnud Indias kaos, vaid normaalne seisund. Valitses kuningas, keda toetasid madalamad seisused. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad
üks. olid juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist. Hiljem kujunes variserlusest rabiinlik juutlus, mis sai judaismis domineerivaks. värv; traditsiooniline hindu ühiskonnakorraldus, mis koosneb neljast seisusest, varnast. Need neli on braahmanid (preestrid), ksatrijad (valitsejad, sõdalased), vaisjad (talupojad, kaupmehed, käsitöölised) ning suudrad (teenijad). Varnadest jäävad välja puutumatud. pühakirjad, mis kajastavadIndia aarialaste religiooni. Need sisaldavad nii ülistuslaule, rituaalide juhiseid kui kosmoloogiat puudutavaid arutelusid. Veedasid on kokku neli. "Rigveeda" on ülistuslaulud jumalatele, isikustatud loodusjõududele, "Saamaveeda" on retsiteeritavad värsid, "Jadzuveeda" on rituaale puudutavad eeskirjad ning "Atharaveeda" koosneb värsivormis riituseeskirjadest ja haigustevastastest loitsudest. vesi, tuli, maa, puu, metall
Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel. Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud. Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega
eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Veeda usundist arenenud brahmanismi alusel jagunes ühiskond neljaks seisuseks, millest igalühel oli oma tunnusvärv: 1) Valge kuulus kõrgemaile seisusele braahmanitele (usuasjad, õpetamine) 2) Punane värv ksatrijatele (riigiasjad, sõjapidamine) 3) Kollane vaisjatele (põlluharimine, karjandus, kaubandus, käsitöö) 4) Must suudratele, kes pidid teenima teisi varnasid Varnadest madalamal asusid nn puutumatud (mustatöölised, parkalid, pesupesijad jt), kellega suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599-
kastidesse, mis on kirja pandud veedades, X-IV sajandi eKr. Pühakirjades. Inimeste eelnevatest eludest ja tegudest sõltub, millisesse klassi nad sünnivad. Kolme varnasse, mida peetakse ülemateks, kuuluvad ,, kaks korda sündinud": esimene on braahmanide, mis tagab religioossed funktsioonid, teine ksatrija, mis tagab kuninglikud ja sõjalised funktsioonid, ja kolmas vaisja, mis tagab vahetuste funktsiooni. Need, kes toodavad, moodustavad ulatusliku suudra grupi. On veel üks, varnadest väljapoole jääv grupp, ,,puutumatud", kelle nimetus tuleneb sellest, et nendega 7 kokkupuutumine on roojasuse allikas. See hierarhia kujundab ümber kastisüsteemi, mis koosneb loendamatutest jätidest ehk endogaamsetest ja kohalikest pärilikest rühmadest, mis võivad olla seotud, ka veel meie päevil, majandusliku tegevusega. See ühiskondlik organisatsioon, mis on mõeldud kosmilise korra taasesitamiseks, käib koos suure geograafilise segregatsiooniga. Vastu
Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud. Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega
annaabi.ee 
