Areaal Põhja-Ameerika lääneosa ulatuslikul territooriumil 55-22 kraadi põhjalaiuse vahel.Kasvab kuni 30m kõrguseks ja kuni 15 laiuseks. Võra koonusjas,oksad pikad, kaharad. Võrakujult sarnane har. kuusele. Okkad pikad ja pehmed, pungad teravatipulised. Vajab toitaineterikast, hea aeratsiooniga nõrgalt happelist mulda. Ei talu kõrget põhjavett kuna juurestik tungib sügavale.Kiirekasvuline. Talub linnatingimusi ja noori taimi pügades võra muutub tihedamaks. Varjutaluvuselt har. kuuse ja männi vahepealne. Nooruses talub rohurinde varju, kuid hiljem ülavarju ei talu. Vajab avarat kasvuruumi. Noored taimed võivad saada hiliskülma ja metskitsede kahjustusi. Harilik kuusk ´Aurea´ (Picea abies ´Aurea´) Kirjeldus: Hariliku kuuse kollasevõrseline vorm. 30 aastane puu võib kasvada kuni 10- 12 meetri kõrguseks. Vormi iseloomulikuks omaduseks on noored kuldkollased võrsed suve esimesel poolel, 1,5- 2 kuu jooksul
Hall lepp e valge lepp Alnus incana Tav 15m, harvem -25m kõrgune puu. Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik. Täiesti külmakindel, juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Väga kiirekasvuline (Eesti kiirekasvuliseim liik). Lühiealine, maks vanus 50-70a. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Kuni 30m kõrge puu. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud
Pungad: pruunid, teravatipulised, koonusjad, vaiguta, suured. Okkad: 2...3,5 cm pikad, tömbid, radiaalsed või varjus kamjad, pealt rohelised alt kahvatute hallikate õhulõheribadega. Käbid: noorelt helerohelised, 5...10 cm pikad, kattesoomused kaugele väljaulatuvad ja vahest tagasikäändunud, valminult helepruunid. Seda eeskätt tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma puidu tõttu, kui kohalikel okaspuudel. Harilik ebatsuuga on varjutaluvuselt meie h. kuuse ja h. männi vahepeal, ei talu eriti varju noores eas. On meie looduses hästi kohanenud, andes suhteliselt rikkalikult looduslikku uuendust. Noores eas kahjustavad puid metskitsed. Kanada tsuuga (Tsuga canadénsis [L.] Carriere) Canadensis Kanadast pärinev. Kodumaal kuni 35 m kõrguseks kasvav laikoonusja võraga puu. Vanus 100...300 aastat. Tsoon IV. 1736. Areaal: Kasvab Põhja Ameerika idaosas, Hudsoni lahest kuni Allegheny mägedeni
lühivõrsetel, 1,5-2 cm pikad ja tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit moodustuvad kevadel enne lehtede ebakvaliteetsem kui arukasel. Puidu puhkemist. füüsikalis-mehhaanilised omaduse, kütteväärtus jne on sarnased arukasele. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. eesti kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku Isasurvad tumepurpurpunased 7-8 cm teadaolevalt kõrgeim puu kasvab Sagadi suhtes vähenõudlik, kuid hästi kasvavad pikad emasurvad - 12 cm pikad vähem mõisapargis ja on 32,6m kõrge. On
karvadega. Viljakandvus algab varakult (10-15-aastaselt). Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka vegetatiivselt, nii juure- kui ka kännuvõsudest. Areaal väga lai, kasvab Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis ja Kaukaasias. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid hästi kasvavad siiski viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Valdav osa hall-lepikutest kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga Frankia,
kohta meie metsamajanduses. Seda eeskätt tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma puidu tõttu, kui kohalikel okaspuudel. Praeguseks on ebatsuuga puistuid meil teada umbes 20 kohas Eestimaal. Momendil kõrgeim harilik e. kasvab Sangaste pargis Valgamaal (h = 42 m), ilmselt suurima tüvediameetriga puu kasvab Tihemetsas, millise d = 89 cm ja kõrguseks on 33,5 m (Roht, 1986). Suuri puid kasvab veel Sangastes, Luual, Uhtnas (h = 41,3 m [Roht, 2003]) jm. Harilik ebatsuuga on varjutaluvuselt meie h. kuuse ja h. männi vahepeal, ei talu eriti varju noores eas. On meie looduses hästi kohanenud, andes suhteliselt rikkalikult looduslikku uuendust. Noores eas kahjustavad puid metskitsed. Harilikul ebatsuugal eristatakse vastavalt okka värvile, kasvukiirusele ja käbide kujule ka kolm teisendit: var. menziesii (sün. var. viridis [Schwer.] Franco) alamliigina roheline e. rannikuebatsuuga; suurimate mõõtmetega teisend, kuid samas ka kõige külmahellem.
annaabi.ee 
