Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varjutaluvatest" - 5 õppematerjali

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

puistu vanusest. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile. suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge liitusega puistu vanuses, kus juurdekasv on maksimaalne. Puistu vananedes mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Metsa uuendamise seisukohalt on eriti oluline temperatuurireziim raiestikel ja metsalagendikel. Kui raiestiku või häilu läbimõõt on väiksem kui metsa kahekordne kõrgus ja metsaserv ei ole tihe, sarnanevad temperatuurid raiestikul (häilus) tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus.

Metsandus → Metsakasvatus
56 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Kesksuvel  on  metsa  all  temperatuur  keskpäeval  enamasti  5-7  kraadi  madalam,  öösel  2-4  kraadi  kõrgem  kui  metsata  alal.  Kuu  keskmised  temperatuurid  erinevad  seetõttu  vähe:  suvel  on  metsas  keskmine  temperatuur  mõnevõrra  madalam,  talvel  kõrgem.  Metsa  mõju  temperatuurile  oleneb  peale  aasta-  ja  kellaaja  veel  puistu  liitusest,  koosseisust ja vanusest. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge  liitusega  puistu  vanuses,  kus  juurdekasv  on  maksimaalne.  Puistu  vananedes  mõju  väheneb,  sest  siis  puistu  hõreneb.  Metsa  uuendamise  seisukohalt  on  eriti  oluline  temperatuurireziim  raiestikel  ja  metsalagendikel.  Kui  raiestiku  või  häilu  läbimõõt  on väiksem kui metsa kahekordne kõrgus ja 

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

Moodustab nii puht- kui Sanglepp e. must lepp - Alnus glutinosa Soojalembene (-20 ... - 25 C). Seepärast ei kasva segapuistusid. Kasvab peamiselt koos Kuni 30 m kõrge puu. Kõrgeim puu kasvab looduslikult mandri Eestis, kus talved on teiste lehtpuude ja hariliku kuusega. Sageli Järvseljas, kv. 257 ja on 30,5 m kõrge. karmimad tekib kaasikutes varjutaluvatest Koor tumepruun, vanemas eas moodustub Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi puuliikidest (kuusest) II rinne. On kindlasti paks tume korp. töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke üks perspektiivsemaid liike endiste Lehed äraspidimunajad-ümmargused, 4-8 cm vaiguta puuliik

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile. Kesksuvel on metsa all temperatuur keskpäeval enamasti 5-7º C madalam, öösel 2-4º C kõrgem kui metsata alal. Kuu keskmised temperatuurid erinevad seetõttu vähe: suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Metsa mõju temperatuurile oleneb peale aasta- ja kellaaja veel puistu liitusest, koosseisust ja vanusest. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge liitusega puistu vanuses, kus juurdekasv on maksimaalne. Puistu vananedes see mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Metsa uuendamise seisukohalt on eriti oluline temperatuurireziim raiestikel ja metsalagendikel. Kui raiestiku või häilu läbimõõt on väiksem kui metsa kahekordne kõrgus ja metsaserv ei ole tihe (puuduvad teine rinne, alusmets ja järelkasv, mis takistavad õhu liikumist), sarnanevad temperatuurid raiestikul (häilus) tingimustega

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja -taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Alustaimestik koosneb varjutaluvatest liikidest, mis peale lageraiet tavaliselt hävivad. Mõne aastaga kattub raiesmik valgusnõudlike liikidega. Noorendiku liitudes valgusnõudlikud taimed järk-järgult hävivad ja asenduvad varjutaluvatega. Tihedates puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun