1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud
kujunduse ülima täiuslikkusega. Ent rooma majades tulid ilmsiks ka edevus ning maitsetu luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma
kujunduse ülima täiuslikkusega. Ent rooma majades tulid ilmsiks ka edevus ning maitsetu luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma
loodusest. Vestlus pargis Leedi Frances Duncombe 15. ptk. Rokokoo skulptuur ning graafika 18. saj. oli eelkõige graafika õitseajaks. Kasutati pehmelakki(sügavtrüki tehnika, mille korral metallplaat kaetakse pehmegrundiga ja selle peale asetatakse krobeline paber, millele kantakse joonistus) ja metsotintot(söövitav plaat töödeldakse korniliseks, seejärel kantakse plaadile joonistus. Tõmmisele on omane sametine varjundirikkus), mis võimaldasid õrnemaid varjundeid, aga ka oforti(joonistus kantakse ofordinõela abil happekindla lakiga kaetud metallplaadile, mis seejärel asetatakse happesse. Hape söövitab metalli ainult joonise kohalt.), vasegravüüri ja teisi tehnikaid. Tuntuim graafik oli William Hogarth(1697-1764). Rokokoo skulptuur Oli iseloomulik kergus ja graatsia nagu maalikunstilegi. Peamiselt kujutati suplejannasid, butosid, armastusjumalaid. Sellel ajal tulid moodi portselanist nipsasjad, kaunistused.
Eksistentsiaalsed küsimused ja kristlikud põhimotiivid. Sarnane Talvikuga. Kompositsioon modernistlik, kujundlikkus sümbolistlik. 1965 Dzunglilaulud (Dzunglilinnud) 1974 Udu Toonela jõelt 1974 Piiridele pyydes 1983 Aerutades hurtsikumeistriga 1985 Kirsipuu varjus 1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul 2000 2005 Luule I VI 19. Bernard Kangro tegevus ja looming. Lüürilisus, tundelisus ja psüühiline varjundirikkus. Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu,
ühendused. Kevade külan on esimesi nullinterpunktsiooni näiteid. 1917 "Amores" esikluulekogu. Peamine teema armastus ja tunded, kusjuures küllasemalt ja jõulisemalt kui keegi enne teda: nooruslikud tundeaimlemised- Maria, ärkavad mehelikud vaistud- Neitsi saunas, räma meelelisus- Carpe diem, pohmeluslik kiretüdimus- Mõnitus, Laul sest jäledast, nukrameelne loobumus- Jumalaga, Ene, Loobumus; nukrus. Kõlaline varjundirikkus, püüd absoluutse täiuse poole Igavesti mulle antud olla kurb, olla rõõmust hull, olla hell, olla karm. --- Minu tee- see on lauluks ülendada valu. (Loobumus) ---
annaabi.ee 
