Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Okasmetsavöönd on maakeral kõige suurema pindalaga loodusvöönd. Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks. Puuliikide järgi on kahesuguseid okaspuumetsi: varjukad kuuse- ja nulumetsad (tumetaiga) ning valgusrohked männi- ja lehismetsad (heletaiga). Kuuse- ja nulumetsi on maailmas rohkem, nad kasvavad ka paljudes mäestikes. Okasmetsades on ülekaalus leetmullad (huumusrikkad kõdumullad). Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast. Üleminekualadel okasmetsadelt lehtmetsadele kasvavad segametsad. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos
5.Loomastik Okasmetsad: põder, pruunkaru, kobras, ilves, ameerika naarits, skunk, orav, valgejänes, kobras, ahm. Lehtmetsad: metskits, hirv, metsnugis, halljänes, pesukaru, vöötorav. 6. Inimtegevus: Okasmetsad: tselluloosi- ja paberitööstused, karusloomade küttimin. maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjääkmed. Lehtmetsad: põlluharimine, rajutakse metsi maha. 7.Mõisted: taiga- okasmetsad heletaiga- valgusrohked männi- ja lehismetsad. Tumetaiga- varjukad kuuse- ja nulumetsad. mitmerindelised metsad- kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega. Rohtlad 1. Asend: Põhja-Ameerika- preeria Euraasias, kuivalembelisede kõrrelised - stepp Alam- Doonau madalikul- pusta Lõuna-Ameerika- pampa 2. Kliima: Tugevalt mandrline kliima. Talv on külm ja suvi palav. Suve lõpul võib- olla põud. 250- 550 mm. Parasvõõtme soojemas osas. 3. Mullastik: Mustmullad, maailma viljakamad mullad.
LESELEHT Maianthemum bifolium; nime tõlkimisel saame maius (lad.k.) mai kuu, anthemon (kr.k.) õis, bifolium (lad.k.) kahelehine. Eestikeelse nimi on taimel seepärast kurb, et sageli on leselehel näha vaid üksik nukker leht. Teise lehe kasvatab taim endale alles vahetult enne õitsemist. Kellele pole aga õisi ja viljade saamist sel aastal ette nähtud, selle leht jääbki üksikuks. Sugukond liilialised. Kasvukoht: varjukad laane- ja palumetsad, aga ka soostuvais, lodustuvais ja rabastuvais metsades. Leseleht on väike püsik ainult kahe kaarroodse südame- kujulise lehega, ta juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas keskmiselt 10 cm edasi. Nii vahetab taim kasvukohta (vegetatiivne liikuvus). Taime vars on 9-25 cm kõrgune, õisik 10-30-õieline hõre kobar, asub varre tipus. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, esineb eel-emasus s.t. esmalt avaneb
ökoloogiliselt on suures ülekaalus mesofüüdid, ainult alumistes rinnetes leidub õrnalehelisi hügrofüüte. Elutsükli kestuse poolest valdavad püsikud mitme lehtede generatsiooniga; mõned neist on talvehaljad (jäävad lume alla roheliste lehtedega, mis jätkavad elutegevust kevadel). Alumisi rindeid iseloomustab vegetatiivne uuenemine. Fütotsönoloogiliselt võib stabiilsed taigakooslused jaotada kahte tähtsamasse rühma: 1. varjukad kuuse- ja nulumetsad, mis moodustavad taiga kitsas tähenduses, tumetaiga; 2. valgusrohked männi- ja lehisemetsad, mis asendavad eelmisi vaesemail muldadel ja kontinentaalsemates tingimustes; see on heletaiga (venekeelne nimetus tuleneb okaste värvusest, eriti lehisel). Tumetaiga on tsonaalselt laiema levikuga ja moodustab okasmetsavööndi ka paljudes mäestikes. Seda iseloomustab
Selle tuntumad esindajad on luuletaja, näitekirjanik ja okultist (müstiliste teooriate uurija) William Butler Yeats (1865 – 1939) ning näitekirjanik leedi Augusta Gregory (1852 – 1932), samuti näitekirjanik John Millington Synge (hääldub: sing). Synge’i kõige tuntum näidend on „Üle Lääne kange mees“, mis ka Eestis lavastunud. Yeatsi näidenditest on Eestis lavastunud „Haukakaevul“, see avaldamata näidend on peale siinses veebikeskkonnas leiduva näidendi "Varjukad veed" ka ainus, mis tema 26-st draamast eesti keelde tõlgitud. Yeatsi teemad on valdavalt mütoloogilised, põhinevad iiri muistenditel (muinaskangelane Cuchulain (loe: kuhhulin)) ja iiri folklooril. Hiljem tuli tema müütilisse ainestikku rohkem universaalset psühholoogilisust. „Iiri taassünd“ seisis vastu inglise kultuuri ülemvõimule Iirimaal. Joyce ei nõustunud selle suuna ideoloogiaga, tema taotles kosmopolitismi. Tema eesmärk oli leida
annaabi.ee 
