Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks karvkate, nende järglased olid paremini kaitstud, nad sünnitavad väljaarenenud järglase, kellel on toit emapiimana pidevalt olemas ning kelle eest ka vanemad hoolitsevad
keelduma avaldamast Jakobsoni kaastööd. Kui ilmuma hakkas Jakobsoni ,,Sakala", algas ,,Eesti Postimehe" allakäik. Novembris 1880 tabas Jannsenit raske rabanduslöök (haigestus afaasiasse), milel tagajörjeks oli mälu ja könevöimie kaotus. ,,Eesti Postimees", mida jörgmise aasta jooksul toimetas A.Grenzstein, läks 1881. a löpul V.Justi kötte. Elanud pärast tulemusteta ravikatseid kpmme aastat masendavat varjuelu Tartus oma poja Eugeni perekonnas, suri Jannsen 13. juulil 1890. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jannsen on esinenud köigis kolmes kirjanduse pöhiliigis, köige tulemusrikkamalt ning produktiivsemalt aga proosas. Ainestikult jaguneb Jannseni proosa kaheks suuremaks rümaks . külajuttudeks ja ajaloolisteks juttudeks, mille körval leidub ka väheseid linnaainelisi. ,,Vanemuisele"
P: Mul on kahju, et kaotasin nii ruttu oma naise. Sina tead ju küll, et ma elasin temaga väga õnnelikult. Kui mul kunagi on aega, siis ma jutustan midagi meie abielust. Nii ilusaid mälestusi ei jäta ükski naine oma mehele! Ell läheb Kaarli jutule ja küsib, et: E: Mida te täna Pärtliga rääkisite? Ta väidab mind surnud olevat! K: Mis sa salgad Ell! Oleme juba mitu kuud meest-naist. Tahad küll mind meheks, oled seda öelnud sada korda. Vastik on sulle Pärtel elad temaga varjuelu! E: ALATU! See osa lõpeb ära. Siis Pärtel kutsub neid enda kambrisse, vaatama. Seal on suur kirst. P: Olen nüüd lesk! Sina Kaarli tead väga hästi, mida see tähendab kaotada hea naine, pealegi, kui oled armastanud seda naist ja kui ta pilt ei kao kunagi su silmist! Näed teda igapäev nagu elavat inimest enda ees. Sirutad käedki ta järele, ja alles siis saad mõistuse tagasi: see ei ole ju Ell. See ei saa olla Ell Ell on surnud!
Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks karvkate, nende järglased olid paremini kaitstud, nad sünnitavad väljaarenenud järglase, kellel on toit emapiimana pidevalt olemas ning kelle eest ka vanemad hoolitsevad
vähenemise eest. Selle tehinguga reetis Jannsen oma paljude seniste kaastööliste ja pooldajate ootused, taandus rahva kõige aktuaalsemate huvide kaitsmisest ja jättis üha hoogustuva rahvusliku liikumuse pikkadeks aastateks häälekandjata. Sealtpeale Jannseni poolehoid rahva seas vähenes. Novembris 1880 aastal tabas Jannsenit raske rabanduslöök, mille tagajärieks oli mälu ja kõnevõime kaotus. Elanud pärast tulemusteta ravikatseid kümme aastat masendavat varjuelu Tartus oma poja Eugeni perekonnas, suri Jannsen 13. juulil 1890. Johann Voldemar Jannseni haud Tartus Maarja ja Peetri kalmistul 10 Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm". 11
annaabi.ee 
