Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow Bioloogia põhikoolile Kasutatud kirjandus
Üks peas, teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud. Peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). Väga lühikesed tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena. Neil on liitsilmad, mis koosnevad osasilmadest. Nad näevad objekti kuju, kuid mosaiikselt. Eristavad vaid lähedal asuvaid esemeid, seetõttu kasutavad nad vees oma toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Siseehitus Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu osaliselt. Mao seintes võivad asuda kitiinainest hambakesed, mis jätkavad toidu peenestamist. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Toit seeditakse lühikeses sooles. Jääkained eraldatakse uriiniga, mida eritavad tagatundlate läheduses avanevad antennaalnäärmed. Lahksugulised
naaberaladel. Igal juhul peaksime hoidma silma peal piiriäärsetel veekogudel Põlva, Võru ja Valga maakonnas[2]. 9 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) Kitsasõraline vähk on jõevähist vähenõudlikum. Ta asustab nii madalaid kui ka sügavaid järvi, jõgesid ja ojasid, lepib erisuguse põhjasubstraadiga ning varjepaiga olemasolu ei ole talle nii oluline nagu jõevähile. Ta on vähem tundlik reostuse suhtes, tema temperatuuritaluvus on samuti laiem. Pealegi võib kitsasõraline vähk elada ka riimvees. Tulenevalt kitsasõralise vähi laiemast ökonisist, on ta konkurentsivõimelisem. Samuti on ta aktiivsem (toitub ka päeval) ja sigib paremini. Sattudes jõevähiga asustatud veekogusse elutseb kitsasõraline vähk esialgu paikades,
1. Loe tekst läbi ja vasta seejärel küsimustele. Meie jõevähki ohustavad võõrliigid, näiteks kitsasõraline vähk ja signaalvähk, keda leidub juba meie naabermaades. Need vähid on jõevähist agressiivsemad, viljakamad, vastupidavamad keskkonnaolude ja haiguste suhtes ning võivad seetõttu jõevähi tema elupaigast välja tõrjuda. Näiteks vähenõudlikum kitsasõraline vähk asustab nii madalaid kui ka sügavaid järvi, jõgesid ja ojasid, lepib veekogu mitmesuguse põhjaga ning varjepaiga olemasolu pole talle nii oluline kui jõevähile. Ta on vähem tundlik reostuse suhtes. Võõrvähid võivad jõevähiga ka paarituda, andes enamasti elujõuetuid järglasi. Eesti vetesse võivad need võõrliigid sattuda inimese kaasabil, aga ka naabermaadest ise siia levida. Looduskaitseseadus keelab nende võõrvähkide elusaid isendeid Eestisse sisse tuua. 7.2. Miks on nimetatud võõrliikide sissetung jõevähile ohtlik? 7.3
maakera pöörlemise tõttu päikese nurk muutub, tuvid peavad lennusuunda korrigeerima. 4) "Maamärkide" ehk orientiiride kasutamine. Keerulisim orienteerumismehhanism. Eeldab mitmesuguste ümbritseva keskkonna objektide kuju, mustrite ja omavaheliste suhete tajumist, st. kõrgeltarenenud sensoorset tundlikkust ja kesknärvisüsteemi. Kasutusel eelkõige lähiorienteerumisel (oma kodupaiga, pesa, joogiallika, toitumisala, varjepaiga jne. ülesleidmisel). 19. Üldine seaduspärasus orienteerumismehhanismide kasutamisel. Lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad kasutavad sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsaimaid orienteerumismehhanisme (kinees, taksis) Arenenuma närvisüsteemiga loomad - kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (kaugränded jt.) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme SENSOORSED SÜSTEEMID. 1
mille kasutamine eeldab loomalt keerukama meeleelundkonna ja närvisüsteemi olemasolu. • Orientiiride ehk “maamärkide” kasutamine. Keerulisim orienteerumismehhanism. Eeldab mitmesuguste ümbritseva keskkonna objektide kuju, mustrite ja omavaheliste suhete head tajumist, st kõrgeltarenenud sensoorset tundlikkust ja kesknärvisüsteemi olemasolu. Kasutatakse eelkõige lähiorienteerumisel (oma kodupaiga, pesa, joogiallika, toitumisala, varjepaiga jne ülesleidmisel. Looma šansid jääda kiskja rünnaku korral ellu sõltuvad ju suuresti sellest, kui kiiresti leiab ta üles päästva põõsa või urusuudme. Sellist orienteerumismehhanismi kasutaval loomal moodustub ajus neuronite tasemel o oma elupaiga kaart, mis koosneb “maamärkidest” o teadmine, kus ta sellel kaardil parajasti paikneb. 2014.a. Nobeli meditsiinipreemia: Aju „GPS“ avastamine. (John O’Keefe, May-Britt Moser, Edvar I. Moser)