taimekaitsevahendite sisalduse suurenemise maapinnalähedastes põhjaveekihtides. Analüüsis ,,LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry" räägitakse sellest, et põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. See urimus avab põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi. Kyoto protokolli Lisa B riigina on
Impressionismi teke ei tule maalida esemeid tõetruult, vaid tuleb maalida nii, nagu me esemeid näeme, ei saa subjekti objektist eristada. Objektiivset tõde ei ole olemas, on olemas ainult impressioonid, kaebused. Claude Monet ,,Impressionism". Kujutatakse küll reaalset pilti, kuid kunstniku kaemus on sügavalt sisse maalitud. Impressiooni ja kaemuse mõiste juurest on ainult väga väike samm ilmutuse mõiste juurde tagasi. Impressioon on see, mis on tulnud meie jaoks varjatusest varjamatusse(lethest aletheiasse). Oleme otsapidi tagasi teispoolsuse mõiste juures. Kunstnik samaani või preestri rollis. Kokkuvõtteks. Kogu kunst ei ole oma olemuselt siiski religioosne. Religioosseid teemasid on tihti käsitletud mitte-religioosselt ja mitte-religioossed teemad vastupidi võivad olla kujutatud religioosselt. Religioosne kunst on kunst, milles leidub viide teispoolsusele, tavapäratule millelegi, mis ei ole normatiivselt kirjeldatav. 21. aprill 2010 Roland Karo
Sõna praxis tähendab kreeka keeles tegutsemist. Aristotelesest alates tuntakse kolme inimese põhitegevust: theoria, praxis ja poiesis. Theoria seostub mõtiskluse, sisekaemuse, kontemplatsiooni, tõe äranägemisega seesmise vaatluse teel; teoreetilise tegevuse eesmärk on selles tegevuses endas, sellelt ei oodata rakenduslikke väljundeid. Poiesis on millegi valmistamine, seotud techne, s.o tehnika ja tehnoloogiaga, samuti millegi varjatusest esiletoomisega, nt käe treenimine kirjutusoskuse tarvis. Sedalaadi tegevus omab tegevusprotsessist lahutatavaid tulemusi ja tegevust ennast hinnatakse tulemuse, produkti (nt käsitöö kui protsessi ja produkti) järgi. Praxis on Aristotelese järgi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, eneseteadlik tegutsemine, toiming. Siin ei ole tegevusprotsess ja selle tulemus lahutatavad; tegevuse eesmärk on tegevuse enda teostamine (nt eneseteostus, laulmine, tantsimine, poliitika). NB
objektiivne iseloom, nende konkreetse avaldumise vorm lahendatavas juhtimisülesandes ning vastuolude sisulise ületamise mehhanism alternatiivide kasulikkuse võrdleval hindamisel. Mitme- eesmärgiliste otsustusmudelite rakendamisega luuakse enamasti üksnes eesmärgi mitmemõõtmelisusega tekitatud probleemide lahendamise näilisus, mis pole oma varjatusest hoolimata parem mitmemõõtmelisuse probleemist möödavaatamisest ühe-eesmärgiliste otsustusmudelite rakendamisel. - Eesmärksüsteemi eri komponentide alusel on alternatiivide järjestus erinev, st hinnangud on vastuolulised. Erineva sisestruktuuriga eesmärke tuleb analüüsida erinevustest lähtudes. Osakriteeriumite alusel saavutatud kohast lähtuval järjestamisel on puudused – järjekorranumbrist
Mõistmise juures on oluline, millisele küsimusele ütlus vastuseks on, kuidas selleni jõutud? Kohtumisel võõraga on just see oluline. Mõistmist (kõnelust) ei valitse ükski osapool. Olnu erinevad aspektid tulevad siin mängus nähtavale. Mõistmine võimalik vaid keeles. Keel on viis, milles maailm inimesele kohal on. Keel on universaalne võimeline kõike väljendama. Iga üksikväljendus on aga piiratud. Keele olemisviis ongi Gadameri arvates tema asjad varjatusest varjamatusse. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära Tool, Andrus 1994 Maailm kui kõnelus. Akadeemia 4/ 1198 1222 Gadamer, HansGeorg 1994. Võimetus kõneluseks Akadeemia 4 / 11881197 Heidegger, Martin 1989 Küsimus tehnika järele Akadeemia 6 /1195 1222 Heidegger, Martin 1992 Spiegelkõnelus M. Heideggeriga Akadeemia 5/942
annaabi.ee 
