http://en.wikipedia.org/wiki/Olympia,_Washington Saint Helens Saint Helens on tegevvulkaan Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigis.Saint Helens on Kaskaadide mäeahelikku kuuluv subduktsiooni- lise geneesiga vulkaanilise kaare vulkaan. 18. mail 1980. aastal toimus katastroofiline vulkaanipurse, mille käigus hukkus üle 60 inimese. Purske vahetu initsiaator oli maalihe, mis oli põhjustatud vulkaani paisumise tõttu gravitatsiooniliselt ebastabiilseks muutunud nõlvade varisemisest. Maalihke tagajärjel vähenes vulkaani all paikneva magmakambri kohal olevate kivimite mass ning alanes rõhk, mis sarnaselt gaseeritud joogi pudelilt korgi eemaldamisega tekitas gaaside eraldumise magmast ning plahvatusliku purske, mis viis ära vulkaani tipu, tehes ta 400 meetri võrra madalamaks. Saint Helens Aurupilv vulkaani kohal 19. mail 1982. aastal. Mäetipu kõrgus: 2549 m
saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50 - karusmari 60 90 50-100 7. Lõikamine Aeg – igal sügisel novembrist detsembrini (lehtede varisemisest lume tulekuni). Tööriistad – aiakäärid, nugasaag Lõigata tüükaid jätmata, puhastada eelnevalt põõsa sisemus Okste soovitav arv sõstrapõõsas sõltub põõsaste vahest reas – 1 oks iga vahekauguse 10 cm kohta. Karusmarjapõõsas võiks olla kahekordne arv oksi. Põõsaste vahe reas m 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,2 1,5
turvaliselt. Ruum tööriistakuuridele, töökodadele ja ladudele, nagu ka ühenduslülidele ja veostele tuleb kõik ette planeerida. Tähtis on luua ohutu juurdepääs kõikidele töökohtadele. Tööd tuleb planeerida nii, et erinevad tegevused ei langeks kokku sel moel, et võiks tekkida oht tervisele või juhtuda õnnetus. Ajaplaneering on eriti tähtis, kui tööd on palju, kuid ehitusaeg lühike. Töömeetodid ja -varustus tuleb valida selline, mis ei tooks kaasa kukkumisest või varisemisest toimunud õnnetusi. Samuti peavad need hoidma ära kehale kahjulikku koormust ja võimaldama vaid vähest kokkupuudet müra, vibratsiooni, ohtlike ainete ja õhusaastega. Töövõtjaid tuleb informeerida tööst, sellest, milliseid töökeskkonnameetmeid on kasutusele võetud või kavandatud ja millised nõuded kehtivad. Töövõtjad võivad vajada eriväljaõpet või juhiseid, kui kasutatakse uusi tooteid või töövõtteid.
Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad. Talumees riisipõldu harimas Jaava saarel Indoneesias, tagaplaanil Sundoro vulkaan. 4.MAAVÄRINAD Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. Eristatakse a) Tektoonilist maavärinat (põhjuseks Maa sisepinged) b) Vulkaanilist m-t (kaasneb vulkaanipurskega) c) Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest) d) Tehnogeenset maavärinat Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks Kolde kohal paiknevat paika maapinnal nimetatakse epitsentriks Maavärina kolle võib asuda kuni 700 km sügavuses Kus esineb maavärinaid? · Laamade äärealadel · Kuuma täpi piirkondades · Kontinentaalse rifti piirkonnas SEISMILISED LAINED: Jaotatakse keha- ja pinnalaineteks Kehalained · P-lained e pikilained · S-lained e ristilained Pinnalained
toiteväärtuse. Hilisemates arengufaasides koristatud rohusöödas on vähe lehti (30-35%) ja palju varsi ning seetõttu väiksem toiteväärtus, sest vartele on iseloomulik küpsemates arengufaasides suur NDF ja väike TPsisaldus (tabel 5). Lehtede ja varte kontsentratsiooni suhe on õitsemisfaasis väiksem, võrreldes nooremate arengufaasidega, see tuleneb üheltpoolt KA biomassi akumulatsioonist vartesse ning teiselt poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte ligniini kontsentratsioon NDF-st oli õitsemise faasis lutsernil 16,5, ristikul 11,4%, kõrreliste kõrtes loomise faasis 5,9%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui liblikõieliste kiud. Ligniin kui seedumatu koostisosa vähendab otseselt rohusööda seeduvust ja söömust. Kudede puitumise negatiivne
Mädanemist põhjustavate mikroorganismide ainevahetuse jääkproduktid on toksilised. Peale kalendaarse aja on ka optimaalne aeg päeva jooksul. Kõige sobivam aeg on niita 11 aegu hommikul, sellisel juhul hein kuivab juba samal päeval. Hein niidetakse enamvähem 5 cm kõrguselt. Heina kuivatamisel on väga oluline viia rohu niiskus 18-19% ja kuivatamisel võivad olla väga suured kaod(50%). Kaod võivad olla põhjustatud taimede elutegevuse jätkumisest, toitainete väljauhtumisest, taimede varisemisest. Peale niitmist jätkub taimedes elutegevus, sellega kaasnevad suured kaod. Vihmaga läheb see osa mädanema seda perioodi nimetatakse näljaainevahetuseks. Selle aja jookslul langeb niiskus taimedes 40-50%ni. Kaduma lähevad süsivesikud, suhkrud ja osa valgulisest lämmastikust. See on närtsimise ehk eelkuivamise periood. Kadude vähendamiseks on vaja vähendada seda perioodi. Niitmisjärgne periood kestab 5-7 tundi. Närtsimisaega saab lühendada muljumise, segamise ja kaarutamisega
annaabi.ee 
