Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”. 1. kui omaette uurimisobjekti 2. kui metshuumusprofiili osa Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 02 – pooleldi lagunenud kiht, erinevas lagunemis- ja muundumisastmes olevate taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm-ni.
mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi : a) huumuse akumuleerimine - surnud taimeosade varisemine ja lagunemine. Mulla pinnale moodustub must, pruun või hall orgaaniline kiht varisekiht, kõige pindmine. b) kamardumine künnikiht moodustub lagunenud orgaaniline aine ja mulla mineraalide segunemisel (mutid ja vihmaussid). Mulla pinnal hallikas või must kiht, mida tumedam, seda viljakam. c) turvastumine- soostumine, veerikkas hapniku vaeses keskkonnas, kus taimse varise lagunemine peatub. Mulla pinnale koguneb pruun või must lagunemata taimeosade kiht
kuiva heina ha. Kog niiske mull huumusprofiil KIg moder-mull huumusprofiil Gleistunud kahkjad mullad LPg Metsakõdu kihistunud, keskmise sügavusega peal õhuke varisekiht, all detriidne O2, tüse A- hor. Gleyi-Stagnic Luvisols, Gleyic Planosols (WRB) Aquic Glossoboralfs, Glossic Eutroboralfs, Oxyaquic Eutroboralfs (ST) Hu% 4,3 5,8% metsam., millest Kog Hu rikkamad; põllum. 3,6 4,0% Kog ja 3,2 3,6%
humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600-700 m 3 /ha Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks loomsete jäänuste lagunemissaadustest. tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana lagunemisastme alusel: Erinevalt mullateadusest mõistetakse V bon. puistu tagavaraga 50 m 3 /ha. 01 varisekiht- on lagunemata või lagundajate metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes Vastupidavus tuulele turvasmuldadel ja poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse märgadel muldadel on tormikahjustuste oht metsakõdu osa, tüsedus enamustes massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel suurem
käsitletakse metsakõdu, (tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”) ühelt poolt kui omaette uurimisobjekti ja teisalt kui metshuumusprofiili osa. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, peamiselt varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 02 – pooleldi lagunenud kiht, erinevas lagunemis- ja muundumisastmes olevate taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on morfoloogiliselt ära tuntavad
annaabi.ee 
