aastal. 18.sajandil olid rõuged Eestis niivõrd levinud, et harva möödus aastat, mil nad mõnes kihelkonnas poleks ohvreid nõudnud. 18.sajandil suri iga viies haigestunu. Rõugete osatähtsus surma põhjusena hakkas langema 19.sajandil. Aastail 1929 kuni 1936 Eestis rõugeid ei diagnoositud. Viimased 4 rõugejuhtu olid Eestis 1937.aastal. Vaktsiin Immuunsuse saavutamist rõugete suhtes inimese kunstliku nakatamisega tundsid mitmed aasia rahvad juba vanal ajal. Vastav menetlus, variolatsioon, seisnes rõugelimaülekandmisel haigelt inimeselt tervele. Selle tagajärjel inimene haigestus kergelt ja tekkis immuunsus. Euroopasse Inglismaale tõi selle meetodi Türgi saadiku abikaasa Lady Mary Wortley Montagu. 1823.aastal varioleeriti Walesi printsessi kaks last. 1768.a kutsus Katariina II Inglismaalt dr Th.v.Dimsdalei ja laskis pookida rõuged endale ja troonipärijale. 1772.aastal avati Moskvas spetsiaalne rõugepaneku maja.
0,4 µm. Eelajalugu. Esmased teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest 3500 a. tagasi. Memphises on leitud hieroglüüfe, mis kujutavad templipreestrit tüüpiliste poliomüeliidi nähtudega. Ka Kairos eksponeeritud vaarao Ramses V muumial (vaarao suri 1196. a. e. m. a.) on täheldatavad viirushaiguse - rõugete - tunnused. Esimesed katsed vältida viirushaigusi pärinevad vanast Hiinast. Rõugete vältimiseks oli Hiinas juba 3000 a. tagasi kasutusel variolatsioon, kus haiguse läbipõdenute paranevatest rõugekahjustuskohtadest võeti materjali ning kraabiti laste käsivartele. Variolatsioon oli kasutusel sajandeid ka Euroopas. Tulemus oli tõhus, kuid sisaldas alati riskimomenti. Nii oleks äärepealt variolatsiooni tagajärjel 7-aastaselt surnud Edward Jenner, kes hiljem, 1796. a. viis läbi esimese vaktsineerimise. E. Jenner märkas, et lüpsinaised haigestusid võrreldes teistega rõugetesse
1721. aastal, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Mary Wortley Montagu variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli peamiselt jumala kätes. Variolatsiooni päritolu on jäänud paljuski selgusetuks nähtavasti õpiti seda kasutama II aastatuhande alguses Kesk-Aasias, kust see levis Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Samas tuleb märkida, et variolatsioon ei olnud ainukene empiirilise vaktsineerimise viis 18. sajandi keskel kaitsepookis Shoti arst Francis Home lapsi leetrite vastu. Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798. aastal raamatus "Variolae Vaccinae". Kulus veel 87 aastat, kuni arstiteaduse üks helgemaid päid Louis Pasteur jõudis 1885 inimese
aastal leedi Mary Wortley Montagu, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Tema variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli juhuslik. Variolatsiooni päritolu on jäänud paljuski selgusetuks nähtavasti õpiti seda kasutama 2. aastatuhande alguses Kesk-Aasias, kust see levis ida suunas Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Variolatsioon ei olnud ainukene vaktsineerimise viis 18. sajandi keskel kaitsepookis Soti arst Francis Home lapsi leetrite vastu. Edward Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798. aastal raamatus "Variolae Vaccinae". Kulus veel 87 aastat, kuni Louis Pasteur jõudis 1885 inimese vaktsineerimiseni marutõve vastu. Nendesse aastate
viimase astme kliinilised katsetused. Abi MRSA S. aureus ravi. Ka Enterococcus ja Klebsiella raviks. Vähihaigete seennakkuste raviks. Sfenistsiin – pingviinide kõhus et see roiskuma ei läheks. Beeta defensiin. Immunoloogia ajalugu Edward Jenner – immunoloogia isa. Loodusuurija, uuris kägude bioloogiat et and teiste pesadesse lähevad, avastas selle, et linnud ei lähegi mutta talveks vaid rändavad, ja tegi ka siilidest huvitavaid töid. Vaktsiinidega seoses midagi. Variolatsioon – rõuge kärnade pealt materjali lasti sisse hingata, saadi immuunsus sageli, vahel mitte. Hiinas Song dünastia, siiditeelt inglismaa esimese feministi, oli konstantinoopolis ja lasi seda variolatsiooni teha oma lastele, tõi Inglismaale selle. Euroopas tehti nahapeale haavand ja panid kuivatatud kärnamaterjali sinna. Orjakaubandusega Ameerikasse. Leedi suri ära kui Jenner oli 13. Nii et Jenner ei olnudki päris esimene. Toll – retseptorid, leiti Drosophila arengut uurides alguses
esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Rõuged on ajaloos olnud suured ,,tegijad". Ameerikas tapsid nad rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas surid umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased. 1718. a tõi Mary Montague (1689-1762), Briti Konstantinoopoli saadiku naine muuseas, feminist kombe Euroopasse. See oli eespool juba mainimist leidnud variolatsioon. 1721. a soovis kuninglik perekond end varioleerida enne seda sooritati natuke inimkatseid. Vangid, kellega protseduur läbi viidi, jäid ellu, pärast mida hoiti neid koos rõugehaigetega ning nad ei nakatunud. (Hilisem elu siiski näitas võrreldes päris vaktsineerimisega oli variolatsiooni puhul siiski teatav suremus ning haiguse kulg oli ägedam, tuues mh sageli kaasa armistumise.) Järgneb Edward Jenneri (1749-1823) edulugu 1796. a toimunud vaktsineerimine lehma rõugelimaga
annaabi.ee 
