sulandunult nii, et nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada. Eesti keele tüvemitmuse vormid nt sõpru, kasse, pilvi ongi näited fusioonist. Fonoloogiliselt tingitud morfofonoloogiline varieerumine Fonoloogiliselt tingitud variatsioon morfeemi allomorfide häälikuvariatsioon, mille määravad fonoloogilised tegurid. Seda nähtust nimetatakse ka automaatseks varieerumiseks. Nt saksa keeles Hund (hääldame hunt) ja Hunde (hääldame hunde). Kuna käsitletava näite puhul on tegemist puhtalt fonoloogilise nähtusega, opositsiooni kadumisega, siis on võimalik võtta morfeemi representatsioonis kasutusele arhifoneemi mõiste. Arhifoneem /T/ esindaks opositsiooni t/d, arhifoneem /P/ opositsiooni p/b jne. Grammatiliselt tingitud morfofonoloogiline varieerumine Allomorfide ja nende morfofonoloogiliste variatsioonide teise liigi määravad ümbritsevate lõppude
(1) jõgedes jõge +de +s õpikutes õpiku +te +s (2) jõgedes jõge +de +s jões jõe +s Morfoloogia põhimõisted Allomorfidel on sama tähendus, kuid erinev häälikuline väljendus. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav. minema, lähen vrd nt go, went hea, parem good, better üks, esimene one, first Allomorfide häälikuvarieerumist nimetatakse morfofonoloogiliseks varieerumiseks. Morfoloogia põhimõisted Morfofonoloogia uurib tüvevaheldusi: seda, kuidas sõna tüvi eri sõnavormides varieerub. Morfoloogia põhimõisted Vaba morfeem on morfeem, mis võib esineda omaette sõnana, ilma et sellega peaks kohustuslikult liituma teisi morfoloogilisi elemente. Vabad morfeemid jagunevad omakorda sõnaliikideks. Morfoloogia põhimõisted Seotud morfeem e afiks on morfeem, mis esineb alati osana sõnast.
keele -de ja -i-mitmuse vormid sõnades raamatu+te+s ja raamatuis) * Morfofonoloogiline varieerumine Kaks peamist morfofonoloogilise variatsiooni liiki on: 1)fonoloogiliselt tingitud varieerumine ja 2)grammatiliselt tingitud varieerumine. Fonoloogiliselt tingitud variatsioon on morfeemi allomorfide häälikuvariatsioon, mille määravad fonoloogilised tegurid, s.o häälikuümbrus. Seda nähtust nimetatakse ka automaatseks varieerumiseks. Allomorfide ja nende morfofonoloogiliste variatsioonide teise liigi määravad ümbritsevate lõppude ja/või tüvede grammatilised (mitte üksnes fonoloogilised) omadused. Seda variatsiooni nimetatakse grammatiliselt tingitud variatsiooniks. Distributsioonipiirangud on oma olemuselt tõesti grammatilised, mitte fonoloogilised. Morfoloogiliselt tingitud häälikuvariatsioone kirjeldatakse morfofoneemide kaudu, mis esindab omavahel variatsioonisuhtes olevaid foneeme.
ja keeruliselt planeedisüsteem ka tiirleks, võime olla kindlad, et nende avaldiste väärtused ei muutu. Need jäävusseadused välistavad näiteks võimaluse, et kõik planeedid hakkaksid tiirlemisel Päikesele lähenema või vastupidi -- Päikesest eemalduma. Päikesesüsteemi 9 planeedi dünaamilist olekut kirjeldab 54 parameetrit (3 koordinaati ja 3 kiiruse komponenti iga keha kohta), ülalmärgitud jäävusseadused fikseerivad aga vaid 4 seost nende parameetrite vahel. Orbiitide varieerumiseks jääb ikkagi väga palju võimalusi, katastroofid planeetide liikumisel pole välistatud. Kuid kas isoleerivaid liikumisinteg-raale pole rohkem? Täiendavaid jäävusseadusi otsiti eriti intensiivselt möödunud sajandil ning lihtsamatel dünaamilistel süsteemidel on need mõnikord tõesti olemas. Kuid ligi sajand tagasi näitas prantsuse matemaatik H. Poincare, et üldjuhul pole dünaamilistel süsteemidel, sealhulgas ka pla-needisüsteemil, täiendavaid liikumisintegraale
Kahemõõtmeliselt saab võrrelda universumi suurenemist hiiglasliku lapitekiga, mille kõik lapid on ringikujulised. Iga ringi piir esindab ühte kosmilist horisonti. Mõeldes, et need lapikesed on lõpmatu ruudu igas teises veerus ja igas teises reas, siis saab kindel olla, et nad mitte kunagi üksteisest aimu ei saa, sest vahemaa on ületamiseks liiga pikk. Lõpmatult paljude võimaluste olemas olu, ei tähenda veel seda, et on lõpmatult palju võimalusi varieerumiseks. Kasutades piltliku seletust asja lihtsustamiseks, siis vaatame esmalt tüütut kärbest suveööl, kes lendab magaja toas ringi. Mees on 12 proovinud kõike, et tüütust kärbsest lahti saada ning viimase võimalusena proovib rääkida: ,,See on piisavalt suur tuba, on palju teisi kohti. Pole mingit põhjust, miks sa minu kõrva ääres pead olema." Selle peale jääb kärbes aga mõtisklema, kui palju neid teisi kohti siis õigupoolest on
annaabi.ee 
