Et meist igaühe jaoks eksisteerivad ainult need faktid, mille jaoks meil on olemas adekvaatsusprintsiip, ja et meil ei ole õigust eeldada, et me iga asja suhtes vastaval tasemel oleme, siis ei ole meil ka õigust mistahes olukorras toonitada, et seda, mis on meile kättesaamatu, tegelikult ei eksisteerigi, vaid see on lihtsalt teiste inimeste kujutluse vili. Lühidalt, me ,,näeme" mitte ainult silmadega, vaid ka suure osaga meie mentaalsest varustusest, ja see mentaalne varustus varieeriub inimesiti suuresti. Paratamatult on palju asju, millega mõned inimesed on adekvaatsed, teised aga mitte. Kaasaegne materialistlik saientism pühendub aga just eelkõige sellele, mida me saamde tunnetada oma 5 meelega, mõõta ja kontrollida. ,,Adaequatio" suur tõde kinnitab, et midagi ei ole võimalik tajuda ilma vastava meeleorganita ja midagi ei ole võimalik aru saada ilma vastava mõistmise organita. Mineraalitasandil on
ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp : lõdva püksikummiga naine); karakerid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub) Muutuvad / muutumatud tegelased - on sarnane tüüp-karakter analüüsile (tüüp taval. muutumatu), ent tegelikult pole see nõnda jäigalt reglementeeritud. etc Mõelda läbi tegelaste suhted teistega, maailmaga, jutustajaga, fokusseerijaga, endaga.. Aeg (sündmusteahel eeldab ajalist dimensiooni) kirjutamisaeg (ilmumisaeg; lugemisaeg) - kui teos sünnib kirjutaja-lugeja kokkupuutest...
jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) (1) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). (2) Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp : lõdva püksikummiga naine); karakerid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub) (3) Muutuvad / muutumatud tegelased - on sarnane tüüp-karakter analüüsile (tüüp taval. muutumatu), ent tegelikult pole see nõnda jäigalt reglementeeritud. 22. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama on (1) seotud nii kirjanduse kui teatriga (&/või teiste tegevusaladega) (2) dialoogiline ja olevikuline (st. ei ole valikut - see on nüüd ja praegu) (3) poeetika & kompositsioon on spestiifilised: põhitekst & sekundaartekst (remarkteks jm)
jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased/kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi tekstis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). Tüübid/karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp: lõdva püksikummiga naine); karakterid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub) Muutuvad / muutumatud tegelased - on sarnane tüüp-karakter analüüsile (tüüp taval. muutumatu), ent tegelikult pole see nõnda jäigalt reglementeeritud. 1. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu: Bioloogiline aspekt Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada sugupuu Psühholoogiline aspekt Milline on tegelase siseelu: millised mõtted, soovid ja lootused suunavad tema käitumist? Sotsiaalne aspekt
Vana-Kreekas oli müüt jutt, kõne, plärakära, tõsilugu. Doty tunnused: müüt kui esteetiline väljendusvahend, sisu puudutab jumalaid või teispoolsust, ülesanne algupära seletamine, valesti mõistetud primitiivne teadus, universaalne muudetakse konkreetseks, väljendab uskumusi-kogemusi, inimese vaimne väljendus, annab kultuurile ideoloogilise raamistiku. L. Honko: Vorm ehk sõnadesse pandud lugu, saab esitada vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed. Mütoloogia kui jutulugu: 1) ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogias avaldub inimeste maailmapilt, see on seotud usukumuste ja religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid;
annaabi.ee 
