Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. • Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. • Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise – teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!)
kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad "isud" järjest tähtsamaks ja "näljad" järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. · Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!)
(kui üks tase on saavutatud, vaatan ikka horisondi poole, pidev vajaduste arendamine) • Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). • Keskkond Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka – me võime teha mitut asja ühel ja samal ajal, kusjuures üks tegevus võib teist ka pärssida (mis omakorda ei pruugi halb olla) • Saavutamise võimalikkus – ihkame seda, mis on tegelikult saavutatav. Tuleb jätta mulje, et eesmärgi saavutamine on võimalik. Füsioloogilised vajadused on kahtlemata kõige mõjuvõimsamad.
üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. • Loomade andmete puudulikkus - motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teatud liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). • Mööda füleetilist skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. • Keskkond - inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise – teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!).
korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad "isud" järjest tähtsamaks ja "näljad" järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. · Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt