väga hea, kui inimene oskab ka ise end aidata ja lõõgastada , nii jääb vabadust otsustada kus ja millal. Järgnevalt tulevad käsitlusele mõningad enesemassaazi võtted, mis võivad leevendada peavalusid, ärevust ja peletada väsimust. Näomassaaz aitab kaasa jume parandamisele ning värskema ilme loomiseks. Massaazil kasutada võimaluse korral head näoõli, et ei venitaks oma nahka. Kui on rasune nahk,siis nägu pärast massaazi puhtaks pesta. Tulemuste varieerimiseks võid kasutada kahte varianti: ergutamiseks liiguta kiiremini ja erksamalt, rahustamiseks aeglaselt ja siluvamalt. Korda igat liigutust nii palju, kui soovid. 1. Aseta käed näole, et sõrmed katavad laupa ja käe päkad põski. Hoia neid seal mõne hetke ning hakka väga aeglaselt kõrvade poole tõmbama. Kui neid ära tõmbad, kujuta ette, et käed saadavad laiali kogu pinge näost ja tõmbavad selle magnetina eemale. 2
ülekanne (rihm-, hõõrdratas-, hüdrodünaamiline ülekanne); lülitatavad ülekanded otstarbe või funktsiooni järgi: ajamid kindla trajektoori saamiseks, näit. sadamakraana kurenokk; ajamid kindla ajalise järjestuse saamiseks (nukkvõll, maltarist); ajamid kindla ülekandesuhte saamiseks (hammasülekanne, rihmülekanne 33. Mida mõeldakse kujunduse varieerimisel ümberpööramise all? Tuua näide Pindade ja kehaliste seoste, liikumiste ja jõuvoolu varieerimiseks. Eitus on kas mingi tunnus on olemas või mitte 34. Mähiselementidega kombineerimine Mähiselementide sobiliku ruumilise paigutuse leidmiseks on otstarbekas kasutada abstraktsiooni mähiselementide (lihtsustatud üldistused) näol Meetod põhineb strateegiatel: "seespoolt väljaspoole", "eelnevalt detailseni" ja "oluliselt vähem olulisele". Seejuures saab vaadelda järgnevaid samme: 1. samm: "mähiselementide moodustamine".
48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia tähendab tõlkes „salajane kirjutamine“. Protsessi kulg näeb välja selline: 1) Algtekst – Info, mida soovitakse saata, ilma et see oleks kaitstud. 2) Krüpeerimisalgoritm – Sisaldab kõike seda, mida avatekstiga tehakse ehk selles määratakse ära tegevused ja operatsioonid. 3) Võti – Selle abil krüpteerimisalgoritmi kasutades rakendame seda avatekstile ja saame krüpteeritud teksti. See annab võimaluse varieerimiseks. Võtme pikkus määrab ära võtmete hulga, kui palju tuleb neid läbi proovida. 4) Krüpeeritud tekst – Saadetakse mööda kanalit minema. 5) Dekrüpteerimisalgoritm – Vastuvõtja rakendab seda algoritmi, et avatekst kätte saada. 6) Võti – Seda rakendades dekrüpeerimisalgoritmile on võimalik avatekst kätte saada Krüpeerimisalgoritme on kahte tüüpi: 1) Sümmeertilise võtme algoritmid ehk salajase võtme algoritmid – Üks ja sama võti
ka sporditaktika variantide valikul kui reguleerivad ja määravad jôud. Erinevate treeningumetoodikate efektiivsuse hindamisel peab arvestama spordireeglitega. Reeglite muutmisel muutuvad ka nôuded vôimetele ja strateegilistele lahendustele, mis määravad tulemuse. Rohkem kui vilumuste ja vôimete arendamisel môjutavd reeglid sporditaktika küsimusi. Mida täpsemalt määratletud on reeglid, seda väiksemad on vôimalused taktikaliste variantide varieerimiseks ja vastupidi.. Sellised reeglid ei ole tihti kirjalikult sätestatud ning tulenevad kas spordipraktikast vôi uute loominguliste lahenduste kaudu. Strateegilisi reegleid vôib välja arendada individuaalselt vôi meeskondlikult kuid nad ei tohi vastuollu minna määravate reeglitega antud spordialal. Eriti ilmne on strateegiliste reeglite tähtsus sportmängudes kus sportlase vôime interpreteerida reegleid määrab tihti tulemuse. 4.3
48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia tähendab tõlkes ,,salajane kirjutamine". Protsessi kulg näeb välja selline: 1) Avatekst Info, mida soovitakse saata, ilma et see oleks kaitstud. 2) Krüpeerimisalgoritm Sisaldab kõike seda, mida avatekstida tehakse ehk selles määratakse ära tegevused ja operatsioonid. 3) Võti Selle abil krüpteerimisalgoritmi kasutades rakendame seda avatekstile ja saame krüpteeritud teksti. See annab võimaluse varieerimiseks. Võtme pikkus määrab ära võtmete hulga, kui palju tuleb neid läbi proovida. 4) Krüpeeritud tekst Saadetakse mööda kanalit minema. 5) Dekrüpteerimisalgoritm Vastuvõtja rakendab seda algoritmi, et avatekst kätte saada. 6) Võti Seda rakendades dekrüpeerimisalgoritmile on võimalik avatekst kätte saada Krüpeerimisalgoritme on kahte tüüpi: 1) Sümmeertilise võtme algoritmid ehk salajase võtme algoritmid Üks ja sama
vähemalt mingil määral suhtlejate jõupingutust ka vähendab, on sel argumendil siiski üks suur puudus: inimsuhtlus lihtsalt ei tööta niimoodi. Inimesed ei järgi neile ette kirjutatud rangeid reegleid. Rahvusvahelise tsiviillennunduse assotsiatsiooni piiratud inglise keeles kirjutatud lennukiparandusjuhendid sisaldavad reeglivastaseid väljen- deid (Rinaldi et al. 2002), lennujuhid ja ka näiteks poe kassapidajad otsivad võimalusi kohustuslike standardütluste varieerimiseks, et end inimesena tunda (Cameron 1995), asjaõigusseaduses on sõna omand legaaldefinitsioonile vaatamata kasutusel kolmes erinevas tähenduses (Mereste 2000: 338-340). Veelgi enam, juristide kohta on täheldatud, et standardvormelid võimaldavad kõnelda mehaaniliselt, kasutades samu väljendeid kui kõik teisedki, ilma öeldut ega selle ütlemise põhjust tegelikult ise mõistmata (Lemmens 2011). 30.4 Kultuuri(evolutsiooni)lised seletused
annaabi.ee 
