Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3
Õppeaines: Teede projekteerimine I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-41 Üliõpilane: V.Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2)
Moment- nende põhjal saab konstr eri momentkarakt, nt asümmeetria ja ekstsess. Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust, kui sümm, siis võrdub 0. Kui pole 0, siis märk näitab, kumb saba väljavenitatum. Neg vasak, pos parem Ekstsess näitab sabade väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. Normaaljekstsess=0. Saba kahaneb kiiremini=neg, kahanev aeglasemini=pos Mood- diskr:suurima tõenäosusega juh. Su. Väärtus, pidev: jaotustiheduse graafiku maxkoht. Variatsioonitegur: hajuvuse iseloomust, positiivsete korral, standardhäve/keskväärtus Diskr jaotus.s: 1)Binomiaal: tehakse järjest n sõltumatut katset, tulemusel võib toimuda s A, tõenäosus igas katses on p ja mittetoimumine q=1-p. m- katsete arv, milles toimub A, siis m on juh. Su., igas katseseerias erinev.Parameetrid: n ja p 2)Poissoni: binomiaaljaotuse piirjuhtum, p0 ja n lõpm. Kasutatav, kui juh. Ajahetk tekib sõltumatud s. väikese sagedusega. Pidevad jaotus.s
koostamiseks on vaja teada kolme suurust: rea maakera veebilanss: Eo + ET + E m = So + Sm, Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul keskväärtust Q, variatsioonitegurit Cv ja mandrite veebilanss: ET + Em = Sm Q, Valgla valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee asümmeetriategurit Cs. Variatsioonitegur Cv veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) Hüdrol Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide
Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust (sümmeetrilse jaotuse puhul asümmeetria võrdub nulliga, negatiivse asümmeetria korral on pikem vasakpoolne saba, positiivse asümeetria puhul on pikem parempoolne saba. Ekstsess näitab jaotus sabade suhtelist väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. 6) Mood: Moodiks nimetatakse diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. 7) Variatsioonitegur: Positivsete juhuslike suuruste (X0) korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks. 8) Jaotuse parameetrid Olulisemad jaotuse parameetrid Olulisemad diskreetseda jaotusseadused 1) Binomiaaljaotus: Binomiaaljaotus tekib nn Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A toimumise tõenäosus igas katses on p, ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q = 1 p
kõikumisest hajuvused, tehnoloogiaga seotud hajuvused: Toormaterjalide omaduste kõikumine Doseerimise täpsuse kõikumine Protsesside tehnoloogia muutumised Katsetamise ebatäpsused(nii masinatelt, kui inimlikud vead) Vormide halb kvaliteet Proovikehade halb tihendamine Mittestandartne kivistamisprotsess Täitematerjalide segunemine laos Vale segamisaeg Keskmine survetugevuse variatsioonitegur 20...30 partii tulemuste põhjal ei tohiks ületada 5%. Mida lähemal on üksikproovid keskmisele, seda ühtlasem betoon. Hajuvust väljendatakse standardhälbega. 22. Betooni survetugevuse hajuvuse hindamine, betooni survetugevusklass Hajuvust hinnatakse standardhälbega või variatsioonikoefitsendi alusel. Mida lähemal on üksikproovid keskmisele, seda ühtlasem betoon. Survetugevusele on tootmise algperioodil ning pideval tootmisel kindlad nõuded. Fcm>fck+4 jms...... Samuti on
Rea liikmed järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile vastavad empiirilised tõenäosused tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja teada kolme suurust: rea keskväärtust Q, variatsioonitegurit Cv ja asümmeetriategurit Cs. Variatsioonitegur Cv iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse tõenäosuspaberile ning ühendatakse kõveraks. Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta asümmeetriategurit
9 8. KATENDI TUGEVUSARVUTUS 8.1 Lähteandmed: 1. Tee klass: III; 2. Emin = 180 MPa (vt. T 13.2 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 3. Tugevustegur Ktt = 0,94 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 4. Katendi töökindlustegur Ktk = 0,9 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 5. Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 6. Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 7. Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 veoauto, buss või troll, mõni muu maantee- või linnaliikluseks lubatud spetsiaalveok ja masin, mille rattakoormus on redutseeritud normkoormuse rattakoormuseks ning mille redutseerimistegur on 0,05; ligikaudu vastab sellele auto kogumassiga 75 kN. Sellest tulenevalt sõiduautod üldse ja
Projekteerimise alused 20 (2) Koormuste normisuurused (Fk) määratletakse: · EPN 1 vastavates osades kas keskväärtustena, nimiväärtustena või siis ülemise või alumise piiri kaudu; · tellija poolt või tellija ja projekteerija vahelisel kokkuleppel, eeldades, et EPN 1-s toodud miinimumnõuded ja eriaktidega antud piirnõuded on seejuures arvesse võetud. (3)Alalistele koormustele, millel on suur variatsioonitegur (V > 0,1), või mille suurus konstruktsiooni kasutusea vältel tõenäoliselt vaheldub (näiteks alalised kasuskoormused), kasutatakse kahte normisuurust - ülemist (Gk.sup) ja alumist (Gk.inf). Muudel juhtudel piisab ühest normisuurusest (Gk). Alaliskoormuste normisuurusi on käsitletud EPN 1 osas 3. (4) Tavaliselt, kui variatsioonitegur V = 0,1 , Gk.sup ja Gk.inf erinevad vastavast keskmisest väärtusest ~ 30 % võrra. (5) Enamikel juhtudel võib konstruktsiooni omakaalu väljendada ühe
Standardhälve ise- loomustabki tootmisetehnoloogiat ja temas esinevaid kõrvalekaldeid, mida väiksem on stan- dardhälve seda parem on konkreetne tootmistehnoloogia. Suur standardhälve tähendab piltli- kult öeldes liga-loga tootmist, kus niiöelda hommikul tulevad liinilt head kivid ja õhtupoole hoopis teised. Litsentseeritud tootmise puhul kontrollitakse pidevalt tehase tehnoloogiat, kus- juures standardhälbele (siit nn variatsioonitegur) kehtestatakse mingi maksimaalne piir. Üldi- selt on kehtestatud, et tehas peab garanteerima oma toodangu müümisel selle tugevuse 95 % tõenäosusega, sellist suurus tähistatakse fk-ga. Selle nn toodangu margi puhul määratakse eel- toodust lähtudes materjali arvutuslik tugevus vastavalt 3 reeglile. Riskide uurimisel on selgunud, et riski vähendamise majanduslik maksumus kasvab lõpmatult suureks, kui üritada riski nulliks viia- Maksumus
- mediaan . Väärtus, millest allapoole ja ülespoole jääb 50% protsenti kõigist
väärtustest.
- Aritmeetiline keskmine. Arvutatakse kõiki väärtusi liites ja jagades vaatluste
arvuga.
Variatsioonide mõõtmisel kasutatakse 4 näitajat:
- Variatsiooniulatus on statistilise rea suurima ja väiksema summa vahe.
- Dispersioon on põhinäitaja, mis iseloomustab üksikväärtuste hajumist keskmise
ümber..
- Standardhälve, (ruutjuur dispersioonist).
- Variatsioonitegur iseloomustab andmete suhtelist hajuvist ja seda arvutatakse
standardhälbe suhtena aritmeetilisse keskmisse.
Korrelatsioon ja regressioonanalüüs
Korrelatsioonanalüüsiga tehakse kindlaks seoste rangus ja suund. Regressioonanalüüsiga
seose kuju.
Korrelatiivse seose tugevust hinnatakse korrelatsioonikordajaga, mis on vahemikus –
1
annaabi.ee 
