Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest
Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid, Kõverlaid, Käkirahu, Langekare, Leemetikare, Liialaid, Liivanuka ots, Luigerahu, Mardirahu, Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid, Seasaar, Sipelgarahu, Sitakare, Suur Pihlakare, Suurrahu, Sõmeri, Taguküla laid, Tauksi, Tondirahu, Uuemererahu, Valgerahu, Vareslaid (Käina laht), Vareslaid (Väinameri), Varesrahu, Väike Härjamaa, Öakse laid, Öörahu. 4 1.4. Suurimad läänemere saared: Aland, Hiiumaa, Saaremaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen. (Joonis 2) Joonis 2. Läänemere suurimad saared. Allikas: (http://saare.maavalitsus.ee/laanemere-saarte-koostoovorgustik-b7) 5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed:
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi
Mingil määral on säilinud rannaniidud suhteliselt tihedate kadastike näol, kuid kuna siin pole juba ammu loomi karjatatud, toimub kiire kinnikasvamine. Alal leidub ka mitmeid puisniite ja -karjamaid ning osa neist on isegi hooldatud. Väga hästi on säilinud piirkonna asustusmuster, hävinud talukohti peaaegu pole. Piirkond pakub huvi suvilaehituseks. Kagu-Hiiumaa laidude alla kuuluvad peale Hiiumaa laidude maastikukaitseala alla kuuluvate laidude (Hanikatsi ja Saarnaki laid, Vareslaid, Kõrgelaid, Ahelaid, Kõverlaid, Anerahu, Langekare ja Ankrurahu) ka Kaevatsi ja Heinlaid. Kaevatsi laid on madala veeseisu korral ka jala kergesti ligipääsetav ning pakub seetõttu huvi matkajatele-puhkajatele. Laidude kaitseala asutati vabariikliku kaitsealana 1971. aastal, et kaitsta sealset liigirikast taimestikku ja linnustikku. Liigirikkus on ilmselt olnud seotud ka laidude traditsioonilise kasutusega. Asustatud laidudel leidus nii põllu-, heina- kui karjamaad
võõrkeelne sõna; 3) isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu sellise nimi. Grammatilise vormi osas peab liigisõnaga käändes ühildumatu ja sellest lahku kirjutatav tuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna ainsuse omastava käände kuju. Teisisõnu, eesti kohanimed on üldjuhul omastavalised (nt Valga, Tsirguliina, Sikupilli), v.a need, milles nime tuum on liigisõnaga kokku kirjutatud (Heinlaid, Vareslaid) või kus nime tuum on omadussõnaline (Suur kaar, Pikk tänav). Kõnesolev määrus on omapärane seepoolest, et juriidilisse keelde on püütud panna üsna eriline keeleteaduslik analüüs, mis tegelikult ei võimalda väga teravat piiri keelsuses tõmmata. Seejuures tehti määruses teadlik kompromiss juhtudel, kus nime tuumaks on mingi teine nimi, vrd F. R. Kreutzwaldi tänav, F. R. Faehlmanni tänav jms nimed. Rangelt keeleliselt võttes on tegemist
annaabi.ee 
