Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste
reguleerida. Ning üks tähtsamaid merkantilismi esindajaid oli J.B. Colbert.Valgustatud absolutismi ajastul oli kindlasti üheks tähtsaimaks majandus elus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre sai võimalikuks tänu põllumajanuspöördele. Tööstusliku pöörde käigus muutus majansuselu tugevalt. Tekkisid tehased manufaktuuride asemele jaalgas urbani- seerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid tohutult suuremad võimalused arvestades varemat aega. Absolutism ja valgustatud absolutism on faktidele tuginedes silmnähtavalt erinevad kuid ka piisavalt sarnased. Ajastud , mis panid aluse tänapäevale ning väga paljuski oli see aeg soodne leiutajatele ja teadlastele kuna enamus, mis meil on hetkel oli veel avastamata. Ajastud, mis paneksid ka kõige võhiklikuma ajaloost huvitatu õhinaga lugema ning need kaks ajastut on just need, tänu millele on meil selline teadvus ajaloost tänapäeval, nagu meil seda on.
koostas esimesena riigieelarve. Valgustatud absolutismi ajastul oli kindlasti üheks tähtsaimaks majanduse elus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre sai võimalikuks tänu põllumajanduspöördele. Tööstusliku pöörde käigus muutus majanduselu tugevalt. Tekkisid tehased manufaktuuride asemele ja algas urbaniseerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid tohutult suuremad võimalused arvestades varemat aega. Absolutistlik õukonnaelu oli üsna erinev valgustatud absolutistliku omast. Kuningate lossid olid küll suured ning mahutasid ära mitmeid õukondlasi kuid siiski elu nendes lossides ei olnud mõlemal ajastul sarnane. Absolutistliku õukondlaste elu lossis oli väga kitsas ja halva õhuga, mis tähendas seda, et kogu kõrgseltskond pesi end harva pidades vett talupoglikkuks. Selles ei nähtud midagi häbiväärset
Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik, olevik, tulevik sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu
täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias: Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet. Muutuv maailm – inimesed; minevik, olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline
reaalsemad kui üksikud asjad. Seda realismi varianti võib näha Augustinuse juures. Augustinus Platoni järgi kaheks jagatud maailm; käsitleb paratamatuid tõdesid ning nende muutumatust; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis seega on paratamatute tõdede alus; ,,Me ei saa kahelda selles, et me kahtleme" meeled võivad olla petlikud, aga kahtlemine on alati; see, keda ei ole, ei saa ka petta. ,,Jumalas ei ole mingisugust 'varemat' või 'hiljemat', vaid pidev ja igavene 'olevik'. Aega pole olemas minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku olevik ootusena. 2) Teine realismi variant vastab Porphyriose poolt viimasena formuleeritud valikule: universaalid on küll iseseisvad reaalsused, kuid eksisteerivad üksnes meeleliselt tajutavates asjades - universalia in rebus
kahelisaagjas, lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. · Puit väga väärtuslik: kõva sitke, väga raskesti lõhestatav. Maltspuit lai, helekollakas, ebaselgelt eristatav helehallikaspruunist lülipuidust. Varemat valmistati erinevaid vankriosi ja lookasid. Tänapäeval peamiselt mööbli valmistamiseks. 69. Harilik haab (Populus tremula) ja hõbepappel (Populus alba) Populus tremula - Harilik haab on kõige ulatuslikuma areaaliga puu maailmas, tema levila hõlmab pea kogu Euraasia mandri 38º põhjalaiusest lõunas kuni 70º põhjas, kusjuures parem kasvuala jääb 53º60º põhjalaiuse vahemikku. Põhjas ulatub haava levila kuni metsade
annaabi.ee 
