(Caenorhabditis elegans) umbes millimeetri pikkune ümaruss, kelle päris kodu on mullas ja kes sööb baktereid. Laboris söödavad teadlased teda sageli kolibakteritega. Varbuss on geneetikas ja neurobioloogias mudelorganismina tänuväärne seetõttu, et tema rakkude arv on konstantne: hermafrodiitidel on 959, isastel 1031 rakku. Iga üksik ussike läbib arengus ühesuguse rakkude jagunemise ja diferentseerumise. Just varbussi uurides avastati ettemääratud rakusurm ehk apoptoos ja paljastati skeem, kuidas see käivitub. ,,Tema embrüonaalses arengus läheb apoptoosi 131 rakku. Selle pärast on ta hea mudel, näitamaks geenide kaskaade, mis aktiveerivad valkude perekondi, kes rakud lõpuks apoptoosi viivad," selgitab rakubioloogia professor Toivo Maimets. ,,Nüüd on imetajas, kaasa arvatud inimeses, leitud kõikidele varbussi apoptoosivalkudele analoogid."
ümarusside hõimkonda. Nad jälgisid nende arenemist ja paljunemist kosmosejaamas 12 põlvkonna vältel. Teadlaste arvates võib nende uurimine aidata inimestel kohaneda Marsi tingimuste ja riskidega. Uuringut juhtiv Nathaniel Szewzyk Nottinghami ülikoolist ütles nii: ,,Me suutsime näidata, et ussid on võimelised kosmoses kasvama ja paljunema piisavalt pika aja jooksul, et teisele planeedile jõuda ning nende tervislikku seisundit on võimalik lennu ajal jälgida." Ta lisas veel, et varbussi on mõistlik valida pikaajaliseks kosmosemissiooniks bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina. (Jaak-Kristjan Sutt, 2011) 2.2.1. Ussid kosmosejaamas Varbussi head omadused on muutnud selle üheks enim kasutust leidvaks molekulaar- ja arengubioloogia mudelorganismiks. Varbussil on umbes 20000 valku kodeerivat geeni, inimestel on neid 23000. Suures osas on inimese ja varbussi genoomid samad- hulk geene täidavad mõlema puhul peaaegu samu ülesandeid
20. Iseloomusta aju kesti. Selle all on veel ka pehmekest, mis kaitseb peaaju sisemust kui ka välispinda. 21.Kuidas saab uurida aju tööd? (täpsusta) PET võimaldab uurida aju eri piirkondade aktiveerumist. Skaneerimise käigus mõõdetakse vere voolu intensiivsust ja glükoosi ainevahetust ajus. 22.Milised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Palju on tehtud uuringuid varbussi peal ja äädikakärbse peal. 24.Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne o Saadetakse signaalid kõrvalkalde kohta o Muudetakse elundite talitlust, et kõrvalkalle väheneks o Kehatemperatuuri regulatsioon o Organismi veetase Positiivne o Organismis võimendatakse tekkinud kõrvalekallet o Vere hüübimine
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
mudelobjektidena. Drosophilia melanogaster ehk äädikakärbes võeti geneetika mudelobjektiks juba enne baktereid ja seeni. Äädikakärbse elutsükkel kestab vaid 10 päeva. Emane muneb sadu mune, areng toimub täismoondega. Drosophila eripäraks on tuhandete selgelt eristatavate fenotüübiliste tunnustega mutantide lihtne saamine. Ta on osutunud arengu- ja käitumisgeneetika uurimises asendamatuks. Caenorhabditis elegans ehk varbussi elutsükkel kestab kolm päeva, teda saab lihtsalt kasvatada. On valdavalt hemafrodiitne ehk sama organism moodustab sperme ja munarakke ning viljastumine toimub samas organismis. Kuna uss on läbipaistev, saab temal jälgida rakkude jagunemisi ja organismi arengut. 63. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? Mus muscukus ehk koduhiir. Sai mudelobjektiks eelkõige asjaolu tõttu, et hiirt
EETILISED PÕHJUSED – me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks. MAJANDUSLIKUD PÕHJUSED – üldiselt ei tohiks mudelorganismi kasutamine olla liiga kallis (ehk elevantide ja vaaladega ei tehat katseid) AJALOOLISED PÕHJUSED – mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED – mudelorganismi omadused peaksid (võiksid) adekvaatselt peegeldada võimalikult palju evolutsiooniliste sugulasrühmade (taksonite) omadusi (nt kärbse puhul vähemalt kõikide putukate/lülijalgsete ja mitte ainult kahetiivaliste putukate omadusi;, samas olles ehituselt ja funktsioonilt lihtsam kui organism,
EETILISED PÕHJUSED me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks. MAJANDUSLIKUD PÕHJUSED üldiselt ei tohiks mudelorganismi kasutamine olla liiga kallis (ehk elevantide ja vaaladega ei tehat katseid) AJALOOLISED PÕHJUSED mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED mudelorganismi omadused peaksid (võiksid) adekvaatselt peegeldada võimalikult palju evolutsiooniliste sugulasrühmade (taksonite) omadusi (nt kärbse puhul vähemalt kõikide putukate/lülijalgsete ja mitte ainult kahetiivaliste putukate omadusi;, samas olles ehituselt ja funktsioonilt lihtsam kui organism,
nii, et sellelt transleeritud DSX-valk pärsib isaste sootunnuste arengut. TRA-valgu puudumisel moodustub alternatiivse splaissingu tulemusel selline DSX-valk, mis inaktiveerib emasputuka arenguks vajalike geenide toimet ning areneb isane äädikakärbes. “+” ja “-” tähistavad erinevate valkude esinemist või puudumist. 11.Homo-, bi- ja heteroseksuaalsus 12. Hermafrodiitsusgeenid hermafrodiitsusgeen (ingl. Hermaphroditic gene)- Varbussi hermafrodiitsusgeen (her 1-geen) kodeerib signaalmolekuliks oleva sekreteeritava valgu sünteesi, mille puudumisel arenevad X0-isendid hermafrodiitideks. 13. Geenidoosi kompensatsioon geenidoosi kompensatsioon (ingl. Gene dosage compensation)- Emasimetajatel on kahest X-kromosoomist üks juhuslikult valitud inaktiveeritud olekus. See tagab X-liiteliste geenide avaldumise emastel ja isastel. 14. Inimese genoom 1. Esialgne annotatsioon Haploidne genoom
annaabi.ee 
