ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali. · Rikkus koondub üha väiksema hulga suuromanike kätte ja kogu muu rahvas proletariseerub. · See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab käputäie rikaste kätte koondunud rikkused. Koos era
kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku 1840. aastaist saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud klassideks- ekspluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks. Ajalugu, see on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Uusajal kodanlus v töölisklass. Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid niipalju, kui palju läheb vaja elu sees hoidmiseks. Ülejäänuga suurendab kodanlus aga oma varasalve. Marksismi järgi toimub tootmises pidev kapitali kontsentratsioon. Rikkus nii linnas kui maal koondub üha väiksema hulga kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt. Protsess lõppeb sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab nende väheste rikaste kätte koondunud rikkused. Koos eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik
jms küsimustes. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust, religioon on liberaalide arvates inimese eraasi. Seda võib nimetada ka poliitiliseks vasakpoolsuseks. Seega iseloomustavad tsentris paiknevat liberalismi nii parem- kui ka vasakpoolsuse elemendid. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. On suunatud eelkõige vabaturumajanduse põhimõtete kaitsmisele. Majandus edeneb nende arvates kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse ning laseb vabalt kaubelda, ilma liigsete maksude ja tollideta. Seda esindab laissez faire, laissez passer poliitika (prantsuse k `laske valmistada, laske käibida'. Maksud peavad olema madalad ja kõigile
Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse. Kui II maailmasõjas räsitud Euroopa hakkas taas kosuma, muutusid sealsed sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted Kollektivism – inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljast poolt gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärit keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast)
Maksud peavad olema madalad ja kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga. Riigi sekkumist ka sotsiaalsuhetesse peetakse ebaotstarbekaks või koguni kahjulikuks. Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga
annaabi.ee 
