Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid: keskvalitsus, mis on peamine maksukoguja ning millel on eraldi eelarve, kohalikud omavalitsused, mis kogub küll palju, kuid mille võim on keskvalitsusega võrreldes piiratum
maa efektiivsemale kasutamisele. Paljudes riikides põllu- ja metsamaad ei maksustata või maksustatakse madalamate määradega. Kui kehtestatakse, siis kehtestatakse kinkemaks ja pärandimaks mõlemad. Ainult pärandimaksu kehtestamine võib tekitada soovi vara enne elu lõppu maksuvabalt ära kinkida. Ainult kinkemaksu kehtestamisega võib vara registrijärgne omanikkond "vananeda". Vallasvara maksustamiseks kehtestatakse maks kas konkreetsele varaobjektile või üldisem varandusemaks: füüsilisele isikule heaolumaks (net wealth tax), juriidilisele isikule põhivaramaks (fixed assets tax) või netovara maks (net worth tax). Heaolumaks, varandusemaks (net wealth tax) on sotsiaalsele õiglusele suunatud abinõu, maksuga maksustatakse ülirikkaid üksikisikuid. Sageli rakendatakse progresseeruva maksuna. Kapitali kasviku maks, arenduse- või planeeringu kasviku kasv (capital gains tax, development gains tax, planaing gains tax) OECD klassifikatsiooni alusel ei loeta neid
Kõik kolm lähenemisviisi proovivad omamoodi lahti mõtestada ka sedasama õigluse mõistet. Lühikest aega eksisteeris ka Eestis progressiivse maksumääraga tulumaks, kui see süteem ennast ei õigustanud ning 1994.aastast kehtib meie vabariigis proportsionaalne maksusüteem. Makse liigitatakse väga mitmeti. Kõige üldlevinum on maksude klassifitseerimine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otseste maksude puhul langevad maksusubjekt ja maksukandja kokku (tulumaks, kasumimaks, varandusemaks), kaudsete maksude puhul aga mitte (käibemaks, tarbimismaks, aktsiis, tollimaks). Ka on maksude kogumine riigi jaoks odavam ega nüua nii kvalifitseeritud maksuaparaati. Maksude kogumisega tegelevad erineva tasemega riigivalitsemisorganid. Maksud laekuvad nii riigi- kui kohalike omavalitsuste eelarvesse. Sellest lähtuvalt saab makse liigitada pldriiklikeks või kohalikeks. 13.EV MAKSUSÜTEEM JA SELLE KUJUNEMINE 13.1 Eesti maksupoliitika Maksupoliitika on üheks majanduspoliitika osaks
Otto Strandman Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei. Deklaratsioon vasakparteide kompromiss Rahvaerakonnaga. Teatati valitsuse rahusoovist, kuid rahutegemine pandi sõltuvusse Eestit toetavatest riikidest.Võimalkult kiiresti taheti likvideerida mõisamaapidamine, kas tasu eest või tasuta, seda ei märgitud. Töökaitsesedus, 8-tunnine tööpäev, võitlus tööpuuduse vastu, seisuslike vahede kaotamine, progressiivne tulu ja varandusemaks, lisaks sõjaolukorra tõttu ka kaudsed maksud, sunduslik algharidus ja ühtluskool. Nii välis- kui ka sisepoliitiline olukord panigi paika valitsuse poliitika. Tõsiselt kannatas täit valitsusvastutust kandva ESDTP autoriteet. Hulgaliselt töölisi lahkus sellest parteid, kuulutati isegi boikott nende häälekandjale ,,Sotsiaaldemokraat". Võrreldes ESDTP ga Tööerakonna maine ei kannatanud- neil täita erandlik missioon Eesti riigi loomisel, oli keskjoone tõmbaja ja
Otto Strandman – Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei. Deklaratsioon – vasakparteide kompromiss Rahvaerakonnaga. Teatati valitsuse rahusoovist, kuid rahutegemine pandi sõltuvusse Eestit toetavatest riikidest.Võimalkult kiiresti taheti likvideerida mõisamaapidamine, kas tasu eest või tasuta, seda ei märgitud. Töökaitsesedus, 8-tunnine tööpäev, võitlus tööpuuduse vastu, seisuslike vahede kaotamine, progressiivne tulu ja varandusemaks, lisaks sõjaolukorra tõttu ka kaudsed maksud, sunduslik algharidus ja ühtluskool. Nii välis- kui ka sisepoliitiline olukord panigi paika valitsuse poliitika. Tõsiselt kannatas täit valitsusvastutust kandva ESDTP autoriteet. Hulgaliselt töölisi lahkus sellest parteid, kuulutati isegi boikott nende häälekandjale „Sotsiaaldemokraat“. Võrreldes ESDTP ga Tööerakonna maine ei kannatanud- neil täita erandlik missioon Eesti riigi loomisel, oli keskjoone tõmbaja ja
annaabi.ee 
