aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal
Võeti kasutusele basiilika(hoone, mis on jaotatud samaste abil löövideks). Pühakodades oli sissepääas läänes ja altar idas.basiilikatel oli kesklööv külglöövidest kõrgem. Alguses torne polnud kiriku küljes, tornid olid kirikutest eemal. Varakristlikek kolmelöövilisi kirikuid on säilinud Santa Sostanza, Santa Sabina( need tunned piltide peal ära,e t on basiilika, ja siis on puust madal lagi). Esimene 5-lööviline basiilika oli Püha Peetruse kirik . Varakristlikel pühakodadel olid sambad, mis on ühendatud kaaristuga, puidust lagim, seinamaalid ja mosaiigid, mis muutsid ruumi pidulikkumaks. Mosaiike tehti värvilistest klaasitükkidest- heleroheline, kuldne, helesinine ja lillakas.pühakodades olid kujut. Piiblilood ja pühakute elulood( pühakuid kujutati tardunult ja üldistatult). See mis oli maalidel kujutatud( pühakud jne), siis ümbritsev polndu oluline.Inimesed olid rikkalikult rõivastatud , kuid keha ei tohtinud kujutada
Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja viimast põikhooneks. Kiriku idaseinast väljapoole ulatus väike poolringikujuline niss altariga. Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kirku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust kaunistasid Piibliteemalised seinamaalid ja mosaiigid - värvilisest klaasist või kividest kokkupandud säravate värvidega pildid (Vt esimest pilti). Need muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Inimesed on varakristlikel piltidel väga tõsised, pühalikud ja alati riietatud pikkadesse rüüdesse.Keiser ja teised ülikud kinkisid kirikule maad ja rikkusi, millega kirik muutus suurimaks maavaldajaks ja väga mõjukaks. Piiskopid muutusid nii vägevaks jõuks, et nendega pidid arvestama ka keisrid. Kuna kiriku hoole all oli vaestehoolekanne, arstiabi, haridus ja nüüd ka kohtumõistmine, hakkas kirik järk-järgult üle võtma riigi ülesandeid.
varjuga, kujutada ruumi ja isegi maastikku. Figuure ümbritseb rooampärane raamistik. Paelornamentika ja põimmuster ei kao, kuid pole ka enam valitsev. Abstraktse ornamentika kõrval näeb samasuguseid looduslähedasi taimemotiive nagu antiikkunstis. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Evangelistid meenutavad oma poosida ja rõivastusega antiikfilosoofe või varakristlikel sarkofaagidel kujutatud tegelasi. Eriti saranane vana roomlasega on evangelist Matteus. Evangelist Markust kujutav pilt on täis liikumist. Tema riided näivad vibreerivat ja taustaksolevad taimed painduvad tuules. Mimete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa- ja juveliirikunsti meistriteoseid. Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see kunstiala
enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid) kaeti silindervõlviga, nende peale ehitati mõnikord teine, arkaadina kesklöövi avanev korrus (empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka
annaabi.ee 
