Vastlakombestik Eesti: Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.
ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest Välimus • Tal on peened ja pikad jalad • Isastel on sarved, mida ta kannab peaaegu kogu aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba varakevadeks uued sarved • Suvel on tema karvkate erk punakas-pruun • Talvel muutub see hallikamaks • Tema tüvepikkus on kuni 125 cm • Kaalub 24-35 kg Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast kulltuurmaastikku • Ta liigub väga erinevatel maastikel • Teda võib kohata nii metsades, niitudel ja põldudel • Tema meelismaastikeks on alad, kus lage maastik vaheldub väikse metsaga Toit • Suviseks toiduks on
Murrangu põhjused 1. Ühel hetkel tajuti ohu suurust. Levisid hirmujutud enamlaste tegudest. Väga palju tuli kohale vabatahtlikke(kooliõpilasi, välisriikidest abi- eriti Soomest) 2. Inglismaa saatis Tallinna alla oma laevastiku üksuse ning Venemaa ei söendanud minna vastu Inglismaaga. 3. Sõjaväe ülemjuhatus saadi paika, moodustati peastaap ja sõjavägede ülemjuhatajaks määrati J. Laidoner, kes oli väga õnnestunud valik. Varakevadeks (1919 märts) oli Punaarmee Eesti piiridest välja aetud. Landeswehri lahing Rahvavägi tahtis Punaarmee tõrjuda võimalikult kaugele Eesti piiridest. Punaarmee välja tõrjumiseks pöördus Läti valitsus Saksa väejuhatuse poole. Saksamaalt saadeti üksus Lätile appi(Rauddiviis). Baltisakslastest moodustati Landeswehr(maakaitse). Saksa väed ajasid Punaarmee Läti piiridest välja. Läti valitsus pöördus Eesti poole abiga. Võnnu all kohtusid Eesti ja Saksa väed
ütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Perele juurdekasvu soovivad naised peavad sel päeval enne teisi sauna jõudma, need aga, kes tahavad mehele minna või ihkavad kõrget ametikohta, võivad tulevikku ennustada. Eesti vastlapäevakombestik Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.
Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. (Sihvart, 2000, lk.17) Üks tähtis rahvakalendri tähtpäev on Eestis vastlapäev. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Kontidest tehti ka vurre. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak
Poolakad lahkuvad Vene aladelt. Vahetus pidi toimuma, et keegi midagi kaasa ei võta. Ainuke asi, mis kokku lepitakse, et erand tehakse Tartu osas, kust venelased tohivad kaasa võtta suurtükid ja kiriku vara, eriti peeti silmas ikoone. Poolakad lubasid aidata transpordivahenditega, sest venelased ütlesid, et neil pole vahendeid, millega minema liikuda. Kui rahu oli sõlmitud, tulid poolakad Liivimaale ja ajasid venelased välja Vastseliinast, võetakse üle Tartu, varakevadeks on kogu Liivimaa läinud Poola valdusse. Tartu üleandmisest on kirjutatud. Poola väejuht Jan Zamoyski on kirjeldanud linna ülevõtmist. Kirjutab, et linnas on tunda veel endisaegset Hansa hiilgust, aga kõik on lagastatud. Kirjutab, et venelased jätavad linna maha suure kurbusega, sest paljudel on kalleid mälestusi, naised on nutnud, lõpuks kui lahkusid, siis said kaasa kiriku vara. Tartu on üks kohtadest, kust Vene garnison keeldus lahkumast, kuna saane pole antud. Saanid anti
lõkkekohtade seisundi hindamise sobivaimaks ajaks Eestis pakutakse hilissuve ja varasügist, sõltuvalt alast alates 20. augustist kuni oktoobri lõpuni. Varasemate hindamiste puhul tuleb arvestada, et kaasnevad mõjud keskkonna biofüüsikalistele omadustele pole täielikult avaldunud kuna aktiivne kasutamine veel kestab. Näiteks on hilissuvel ja varakevadel kogutud andmed alade taimkatte liigilise koosseisu ja katteväärtuse kohta oluliselt erinevad, kuna varakevadeks on tallatud alade alustaimestik reeglina taastunud. Kindlasti tuleb häirituse selgitamiseks viia seiret läbi ka tundlikul perioodil, näiteks pesitsus- või õitsemisajal. Linnu- ja loomaliikide tegevuse häirituse hindamine nende elupaikades, pesitsus- ja kogunemis- paikades peab arvestama paiga eripäraga ning see on liigispetsiifiline ja sesoonselt erinev (pesitsusperioodi hinnang tuleks lindude puhul teha perioodil aprill – juuni, rändeaegsete
annaabi.ee 
