Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni
Keskaja kirjandus 1. Keskaja alguseks loetakse missuguse impeeriumi langemist? Lääne-Rooma keisririigi langemist. 2. Keskaja perioodiline jagunemine. Varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. 3. Varakeskajale iseloomulikud jooned. Puudus peaaegu täielikult ilmalik kirjandus. Ainuke raamat mida tunti oli piibel. Nimetati pimedaks keskajaks. Laulud liikusid suust suhu. 4. Klassikalisele keskajale iseloomulikud jooned kirjandust loodi põhiliselt rahvakeeles. kujunesid välja kõik keskajale iselookulikud kirjanduslikud žanrid. 5. Kes levitasid kangelaslaule? Saksamaal: Spielmannid Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6
edastajad rahvale ja terve keskaeg seisneski Jumalas. Tähtsuselt teine oli aadlikud, kes olid rikkad kes olid talupoegade isandad. Kolmas seisus-talupojad. Talupojad olid ja on alati halvas olukorras olnud, nad pevad oma isand tööd tegema ja on alati seotud kellegagi. Vasalliteediga nende olukord paranes, sest nad olid vabamad ja isand kaitses neid. Ent ometigi olid talupoegadel suured maksud, nad pidid kas rendihärrust makma või mõisahärrust. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja ader. Suuremas osas
Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga hakkasid linnad omavahel kauplema, mistõttu suurenes majanduslik läbikäimine ja sidemed teiste piirkondadega. Kaubandus pani aluse panganduse ja rahamajanduse tekkele. Itaalia
Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uues kaitsepiirid. 2. periood – 9. sajandi algus kuni 11. sajandi algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium laguneb, aga vahepeal on esile kerkinud märksa tugevam ühiskondlik sideaine – katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on katoliikluse egiidi all kujunenud romaani ja germaani kultuur. Varakeskajale järgneb vahekeskaeg, mis ulatus 11. sajandi algusest 14. sajandi II pooleni ja mida võib varasema ja hilisema epohhiga võrreldes hinnata kui õitsenguperioodi. Vahekeskajast tõuseb esile 13. sajand – kõrgkeskaeg ja keskaja tsivilisatsiooni apogee. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. Selle juhatavad sisse kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine ja ajavahemikus 1347-1369
Kirik muutus niimoodi ka haridusasutuseks. Tähtsamaks muutusid jutlused, mille rõhuasetus seondus kristlaseks saamisega, igavese eluga, kuid ka arusaamaga, et usu järgi tuleb elada ka siinpoolses ilmas. II 1. Õhtumaa üleminek Keskaega. Suur rahvasteränne. Lääne kristluse germaniseerumine ja selle mõju. Õhtumaa üleminek keskaega toimus järk-järgult aastatel 300 pKr kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. Suur rahvasteränne jaotatakse kahte perioodi, olulisem oli esimene faas aastatel u 300 500 pKr. Sel ajal kimbutasid nii Ida-Rooma kui Lääne-Rooma keisririiki germaanlaste ja hunnide hõimud. Niigi languses olevale hõredamalt asustatud Lääne-Roomale tähendas see surmahoopi. Hunnid tungisid neljandal sajandil Doni-Dnepri aladele, mis sundis goodi hõime edasi liikuma sügavamale Ida-Rooma aladele. Otsustava tähendusega oli 378
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast.
annaabi.ee 
