Parlamendil polnud sõnaõigust ning opositsioon kaotati. Ei lubatud ka pidada kossolekuid ega miitinguid. Arreteeriti paljud vabadussõjalased ning lõpuks 1935.aastal asendus Eesti Vabariigis demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Rahvale valetati süüdimatult otse näkku. Päts väitis, et demokraatia siiski säilis kuigi kõik tema kehtestatud terminid rääkisid tema väite vastu. Eestis oli piiratud kodanikuvabadusi, võeti ära rahvaalgatuse õigus ning valimisõiguse vanusetsensust piirati. Samal ajal väitis Päts siiski järjekindlalt, et Eestimaal on demokraatia. Samuti oli teada see, et Pätsil oli kommunistidega kokkuleppeid ning ta tegi nendega koostööd. Kõiki neid aspekte arvestades leian, et 1934 aasta riigipööre ei olnud demokraatia kaitseks, vaid Pätsi ainuvõimu kehtestamiseks. Peale K. Pätsi ja J. Laidoneri kehtestatud kaitseseisukorda liikus Eesti üha lähemale kommunismile.
dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938) *riigipeaks oli rahva poolt 6 aastaks valitud president *Riigikogu muudeti kahekojaliseks (Riigivolikogu 80 otsevalimine ja Riiginõukogu 40 kas ameti poolest või määrati presidendi poolt) *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president *Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus *Valijate vanusetsensust(ehk vanusepiirang) 20 eluaastalt 22-le. *1938 aprillis valiti presidendiks Konstatin Päts *peaministriks Eenpalu Asuti teostama nn juhitava demokraatia poliitikat *püsis kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur *olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu Majanduselu: *kiire majanduskasvu eeliseks oli krooni devalveerimine
Tema kompetentsi kuulus Riigikogu kokkukutsumine ja ka laialisaatmine. President pidi kutsuma ametisse peaministri ja viimase ettepanekul ka teised ministrid, samuti vabastama nad ametist. Siiski pidi valitsusel olema ka Riigikogu toetus. Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes oli presidendil edasilükkava veto õigus. President pidi esindama riiki välissuhetes ja olema rahuajal sõjavägede ülemjuhataja. Riigikogu liikmete arvu tuli vähendada 100-lt 75-le ning valimisõiguse osas tõsta vanusetsensust 20-lt 23-le eluaastale. Põllumeestekogude eelnõu jõudis küll Riigikogu komisjoni, kuid selle arutelu tegelikult ei toimunud. Tol ajal ei pidanud enamik Riigikogu liikmeid veel vajalikuks põhiseaduse radikaalset muutmist. Sellises olukorras ei näidanud ka Põllumeestekogud erilist aktiivsust oma projekti läbisurumiseks. Situatsioon muutus 1929. aastal. 4. Riigikogu valimiste eel asus põhiseaduse muutmist propageerima ka Rahvaerakond. 7
opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). - Ülemkoda ehk Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. - tõsteti vanusetsensust (22 aastale); piirati kodanikuvabadusi; rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne.; seega võimaldas kolmas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist ning demokraatiat kolmas põhiseadus ei taastanud. Aastal 1938 viidi läbi ka prsidendi valimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud (!), jäid presidendi valimised rahva poolt ära (!) ja Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K.Päts.
isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). · Riigikogu ülemkoda e Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. · Vanusetsensust tõsteti 22 aastale, piirati kodanikuvabadusi, rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne. 1938 põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist. Aastal 1938 viidi läbi ka presidendi valimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, jäid presidendi valimised rahva poolt ära ja Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K.Päts. 1930.aastate teist
olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). - Riigikogu ülemkoda e Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. - Vanusetsensust tõsteti 22 aastale, piirati kodanikuvabadusi, rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne. 1938 põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist. Aastal 1938 viidi läbi ka presidendi valimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, jäid presidendi valimised rahva poolt ära ja Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K.Päts. 1930
annaabi.ee 
