Koor suure hulga inimeste ühislaul Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a. "Daphne" ( see ooper pole säilinud ), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat . Ooperi vanus on umbes 4 sajandit. Opera seria- tõsise , heroilise süzeega toretsev ooperi Opera buffa- koomiline ooper Võluflööt esietendus toimus 1791.a. Viinis. Pimeduse ja valguse, ebausu ja mõistuse riigi vahel eksleb tõde otsiv inimene, eksootiline prints Tamino. Öökuninganna vannutab printsi oma tütart Paminat Sarastro võimusest päästma, andes talle saatjaks jutuka linnupüüdja Papageno ja võluflöödi ning võlukellad, mis peavad neid ohtlikul teekonnal aitama. Sarastro riiki jõudes toimub kõnelus preestri ja Tamino vahel, mille tulemusel juhitakse viimane koos oma saatja Papagenoga katsumuste templisse. Kuigi lihtsameelne Papageno laseb end kõigutada mitmesugustest kiusatustest ja ähvardustest, jääb Tamino kindlameelseks ning saab tasuks Pamina armastuse ning
Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama. Kommos (koori ja Oidipuse kahekõne)Koor vannutab Oidipust Kreoni usaldama. Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal
Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama. Kommos (koori ja Oidipuse kahekõne)Koor vannutab Oidipust Kreoni usaldama. Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal
Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77) Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja raiub tamme(92). Seitsmes lugu(Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju kuulis ta saare juures saarepiiga laitust(95-96). Iru mäel kuuldust sai aru Linda saatusest ja enda tegudest(99-100). Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)... Vennad otsustavad liisku heita(104-105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106).
II stseen: Selub, et lorenzo saadik jäi katkuvalve korraldusel vahi alla ja ei pääsenudli Mantuasse, et Romeole sõna viia. Lorenzo aimab halba ja kiirustab üksi hauakambrisse. III stseen: Paris on tulnus hauakambrisse, et öösiti julia haual valvata. Parise paaz annab märku, et keegi tuleb. Paris taandub eemale. Tulevad Romeo ja Balthasar. Romeo võtab kangi, et hauda lahti kangutada. Balthasarile annab ta raha ja kirja ning käsib selle hommikul viia Romeo isale. Siis vannutab ta Balthasari lahkuma ja mitte tema järele luurama jääma. Baltharar jääb siiski peitu. Romeo hakkab hauakambrit avama. Nüüd sekkub Paris ja tahab Romeot vahi alla viia. Romeo anub, et Paris teda meeletust teost säästaks. Paris ei jäta ja nii sureb ta mõõgavõitluses Romeo mõõga läbi. Romeole meenub sõnum, et paris pidi Julia kosima. Ta viib Parise surnukeha Julia hauakambrisse. Julia ilu on endine. Romeo jätab Juliaga hüvasti ja joob mürgipudeli tühjaks. Sureb suudeldes.
Zoser ütleb Radamesele, et vaarao on suremas. Kui Radames on lahkunud, kutsub Zoser oma käsilased kokku, ning selgub, et Zoser on vaaraod mürgitanud. Radames otsustab kinkida Aida printsess Amnerisele toatüdrukuks, kuid mitte teda isiklikult külastada. Aidat printsessi juurde viies tunnistab Mereb, et tunneb Aidas ära Nuubia printsessi. Enne kui Mereb aastaid tagasi vangi võeti, oli tema isa kuninga nõuandja. Aida vannutab Merebit saladust hoidma ning varjama seda isegi teiste nuubialaste eest. Amneris on pettunud nii selle pärast, et kingituseks on veel üks toatüdruk, kui ka sellepärast, et Radames käib külas kõikide teiste, ainult mitte tema juures. Kuid Aida võidab moehullu Amnerise enda poole, väites, et teab salajast riiete värvimise viisi. Radamese tagasituleku auks korraldatud peol kuulutab vaarao, et Radames ja Amneris lõpuks
lasti, et hõlpsamini läbi elu ohtude ja tormide purjetada. Viskas välja asjad, mida ta pidas üleliigseks. Aga tegelikult jättis ta end ilma vee ja toidu tagavarast. Nüüd purjetab ta kergemini edasi, aga janusse surijana. Täiskasvanud tunnevad sageli head meelt kurvast teenest valmistada noori selleks ette, et nad hakkavad kunagi enamiku asjust, mis praegu nende südant ja meeli ülendavad pettekujutluseks pidama. Sügavam elukogemus räägib kogenematusele teist juttu. Ta vannutab noori eluaeg truuks jääma mõtetele, mis neid praegu vaimustavad. Nooruseidealismis tunnetab inimene tõde. See idealism on rikkus, mida ei tohi millegi vastu vahetada. See, kes asub head tegema, ei tohi oodata, et inimesed sel puhul kivid tema teelt ära korjavad, vaid peab valimis olema saatuse katsumusteks, et bad hakkavad neid talle just teele ette veeretama. Neist aitab üle saada üksnes jõud, mis selle vastupanu puhul inimese sisimas aina tugevneb ja häälekamalt kõlab
Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77). Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja raiub tamme(92). Seitsmes lugu (Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju kuulis ta saare juures saarepiiga laitust(95-96). Iru mäel kuuldust sai aru Linda saatusest ja enda tegudest(99-100). Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)... Vennad otsustavad liisku heita(104- 105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106).
Cleopatra annab teada, kes ta tegelikult on ja soovitab põgeneda. Caesar viivitab ja laulab möödapääsmatu võitlusaaaria. Kui ta lõpuks minema ruttab, kuuldub mõrvarite hääli. Cleopatra palub jumalatelt kaitset Caesarile, kellesse ta on armunud. Haarem. Ptolemaios kavatseb veeta öö koos Corneliaga ja viskab talle selle märgiks valge taskurätiku. Tuleb Sextus ja üritab Ptolemaiost tappa tolle enda mõõgaga. Ligi tõttav Achillas kisub mõõga Sextuse käest. Achillas vannutab Ptolemaiost lahinguks valmistuma. Caesar ja Curius olevat olnud ümber piiratud ja uppunud. Cleopatra olevat roomlaste juurde põgenenud. Oma teenete eest tahab Achillas tasuks taas Corneliat, ent Ptolemaios nimetab teda seepeale reeturiks. Kolmas vaatus Mets Aleksandria lähedal. Achillas raevutseb ja otsustab minna üle Cleopatra poolele. Paraku on lahingu võitnud Ptolemaios, Cleopatra on vangis. Cleopatra on veendunud, et Caesar on surnud.
annaabi.ee 
