Tööriistadest olid kasutusele võetud raske ratasader, mis hõlbustas tööd suurel määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused. Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne. Neid tööriistu kasutati ka edaspidi. Ristiusuga olid eestlased tutvunud kindlasti juba varasemalt, kuid sealseid kaupmehi hakkasid 12. sajandil külastama ka saksa kaupmehed ning tekib küsimus kumb usund Eestis tol ajal omas tugevama positsiooni, kas õigeusk või katoliiklus. Kuid nagu selgub hauapanustest , siis igal juhul hakkasid mõjutama Eesti rahvakultuuri ristiusu kombed. Kui Martin Luther alustas reformatsiooni, siis Eesti talupoegi see
käsitöö, vamistati igas peres oma jõududega. *tööriistad- kõik väljaspool linna elanud inimesed, kaubandus) *Omaette käsitööaladeks olid kujunenud poolvikat, kes polnud aadlikud.Maakäsitöölisi oli raua tootmine ja töötlemine. kuuselatväke, vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja *järjest ulatuslikumaks muutus meie raglid, vannasader, kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest esivanemate kaubitsemine lähemate harkader, karuäke, olulisim oli sepp. Maaelanikkond tasus ka naabritega. konksader. enamiku maksudest. *tegeldi peamiselt *Käsitöölistest väga *Oluliseks majandusteguriks keskaegses vahenduskaubandusega. olulisel kohal sepp
1397 Danzingi kongressil jõuti kompromissile. Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude asutajad), maavabad(vallutusperioodi ülikute järeltulijad, isiklikult vabad), vabatalupojad(ennast vabaks ostnud), vabadikud(palgatöölised), sulased, teenrid(oma tööjõuga äritsevad), träälid(orjad). Mõisad: maaisandate ja vasallide majapidamised (koguti andmeid,valitseti ümberkaudseid maid). Tööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke. Linnaõigus: maaisandate jagatud. linnakoguk auton, eristas ümbritsevast keskkonnast. Linnak isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõ. kaitse. Raad: linnavalitsus, korraga ametis pooled. Gild: ametialane ühing(likkmete huvide kaitse, seltsielu, abi). Suurgild, Mustpeade Vennaskond. Tsunft: käsitööliste ühing(väljaõpe, turu kaitse, kvaliteedi kontroll). Kiriklik korraldus: toomkapiitel, kirikukihelkonnad.
11. Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu 12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. 13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15
arendamine ja talupoegade kutseoskuste parandamine.Põllumajanduse taseme tõstmist taludes pidas ta vajalikuks selleks, et talupojad saavutaksid suurema jõukuse. C.R. Jakobsoni avalik tegevus põllumajanduse alal algas 1868. aastal, mi ta Eesti Postimehes avaldas kirjutise ,,Veel mõni sõna pöllutöö asjust", kus ta ütleb: ,,Põllumeeste koolisid meil ei ole ja suurema hulga mõisateski küntakse ikka veel sellesama ennemuistse adraga(hark- ja vannasader), millega eestlased 700 aastat tagasi oma põldu kündsid...sellepärast ei või meie põlluharimise kord enne paremaks minna, kui meil oma põllumeeste kooli ei ole..." Selles kirjutises nõuab ta talupoja kutsehariduse parandamist ja põllumajanduskoolide asutamist. Samuti hindab C.R. Jakobson kõrgelt põllumajanduslike küsimuste lahendamist teaduslike uuringutega, öeldes: ,,Ma ütlesin, et teaduse põhja peal peab kõige mõnusamat põlluharimise viisi üles otsima..." C.R
• Lääne-Eestit ja saari võetakse kui ühte tervikut, millel on tugevad Kesk-Euroopa ja Skandinaavia mõjutusi. • Ja need mõjutused tulid tänu rannarootslastele kes asusid sinna 13.sajandil. • Lääne-Eesti oli 19.sajandil veel majanduslikult maha jäänud kuna kalapüügiline ja meresõidule oli põllundus teisejärguline. • Seal säilisid mitmed ammu käibelt kadunud tööriistad. • Vannasader ( vanemat tüüpi ader). • Sebaregi • Tänu elvale suhtlemisele teiste rahvastega levisid siis ka uued töövõtted, Lääne- Eesti meeste töödes kaunistatud käsitööd. • Märkimisväärsem on Lääne-Saaremaa, mida on mõjutanud suhted Kuremaa ja Kotlandiga. Talumajandus ja külad • 2000. aastat olnud eestlaste elu aluseks põllimajandus ja oli nende põhitegevuseks
annaabi.ee 
