Järgmisel päeval hakkab laskemoon otsa lõppema. Gavroche jookseb välja laskemoona järele, kuid satub kuuli ette ja sureb. Lahingu käigus tapetakse kõik mässajad, nende hulgas ka liider Enjolras. Valjean varjub koos teadvuse kaotanud Mariusega linnaalusesse kloaaki, kus Thénardier surnute taskuid tühjendab. Valjean väljub kloaagist päevavalgusesse ja kohtub taas Javert'iga. Ta anub luba viia poiss haiglasse. Javert lubab tal küll minna, kuid mõistab, et on murdnud sellega oma vankumatuid põhimõtteid. Tundes end purustatuna uputab ta end Seine'i jõkke. Naised nutavad taga oma revolutsioonis langenud mehi. Teadmata, kes on ta päästja, toibub Marius Cosette'i hoole all. Valjean räägib Mariusele oma minevikust ja teatab, et pärast seda, kui noored on abiellunud, peab ta lahkuma, et mitte nende kooselule saatuslikuks saada. Mariuse ja Cosette'i pulmas ründab Thénardier Mariust ja väidab, et Cosette'i isa on mõrvar, tuues tõendiks sõrmuse, mille ta varastas
kohaneda. Igasugune �hiskonna muutumine toob kaasa vajaduse �mber �ppida ja uute oludega kohaneda. Elanikud, kes pole selleks suutelised, j��vad kaotajateks ning ei saavuta nii suurt edu nagu �ppimisv�imelised kaaskodanikud. Minu kindel veendumus seisneb noorte t�htsuses. arvan, et just nooremapoolsem osa �hiskonnast saab muutustega k�ige paremini hakkama, sest neil pole tekkinud aastak�mnete pikkusi veendumusi ega kindlaid, vankumatuid seisukohti. Mida t�hendab �hiskonna muutumine majanduslikus m�ttes? Inimkonna �hine soov on aina j�ukamaks saada. sageli tuleb selle jaoks ohvreid tuua. n�iteks tuleb maalt linna kitsukesse korterisse kolida. Suurt osa m�ngib siin ka t��keskkond. Kui veel sada aastat tagasi n�uti keskmiselt t��liselt head f��silist tervist ja vastupidavust, siis t�nap�eval m��dub t��p�ev kontorilaua taga arvutikuvarit silmitsedes.
Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. See on võimas. ,, President räägib vabadusest ja selle hoidmisest. ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi. Sest paljudki meist olid hakanud kõike ümbritsevat meie oma riiki, meie vabadust, meie vankumatuid õigusi pidama millekski täiesti iseenesestmõistetavaks. Aga nüüd, pärast kümmekond päeva õõvastavaid uudiseid ja pilte Gruusiast, saame me taas hästi aru, et vabadus EI OLE iseenesestmõistetav. Vabadus pole lihtne sõna või deklaratsioon, mille üle võib lubada üleolekut või muigamist. ,, 1 Lühike kokkuvõtte ja olulise kordamine, ajaloolised faktid: ,,Aga me peame tänama ka oma toetajaid kõikjal maailmas
Küünikud arvasid, et inimesel pole tarvis oma tervise pärast muret tunda. Isegi kannatus ja surm ei teinud neile muret. 2. Stoikud Stoikud arvasid, et kõik inimesed saavad osa samast maaimamõistusest ehk "logosest". Nad arvasid, et iga inimene on nagu maailm miniatuuris. Stoikud kaotasid erinevuse inimese ja universumi vahel. Nende meelest oli olemas ainult üks loodus. Nad rõhutasid, et kõik looduslikud protsessid järgivad looduse vankumatuid seadusi. Nad arvasid, et mitte midagi ei sünni juhuslikult, vaid kõik sünnib paratamatult, ja kui saatus uksele koputab, on juba hilja hädaldada. 3. Epikuurlased Epikuurlaste elu eesmärgiks oli võimalikult suurema meelelise naudingu saavutamine. Nende motoks on "Ela hetkele". Epikuros (vt Lisa 13) Epikurose arvates pidi igast tegevusest saadavat naudingut alati kaaluma võimalike kõrvalmõjude suhtes
halvimat sorti batsil-le mööda kogu maailma laiali. Kohutav oli veenduda, et just nimelt juutidele määras loodus selle häbistava rolli. Kas mitte selles ei tuleks otsida selle rahva "väljavalitust"! Ma hakkasin seejärel kõige põhjalikumalt koguma kõikide nende räpaste kirjutiste autorite nimesid. Ja mida enam mu kollektsioon täienes, seda halvem oli see juutide suhtes. Kui palju mu tunded ka ei jätkanud tõrkumast, pidi mõistus tegema vankumatuid järeldusi. Fakt jääb faktiks, et ehkki juudid moodustasid maksimaalselt sajandiku selle maa elanik-konnast, - olid nimetatud räpaste teoste autoritest üheksa kümnendikku juudid. Nüüd hakkasin ma sellest vaatepunktist lähtudes jälgima ka oma kallist "suurt pressi". Mida terasemalt ma seda vaatlesin, seda järsemalt muutus minu arvamus selles vallas. Tema stiil muutus minu jaoks üha väljakannatamatumaks, sisu hakkas mulle näima aina tühjemana ja sisemiselt valelikumana
annaabi.ee 
