mõlemal sõbrannal on tütred ja keda sa siis kellele eelistad, seetõttu arvan, et jääb minu õde üksinda. Seda ma juba tean, ema ütleb neile niikuinii ärge palun palju lilli tooge. Talle meeldivad lilled ainult peenra peal ja potis. Eelarve. Pastor 500.- Kohvilaud 3000.- Pulmakleidi rent 1000.- Kingad 1200.- Juuksur: pruut 300.- Peig 75.- Kosmeetik 250.- Pulmakaare kaunistuseks lilled 300.- Pruudikimp 250.- Fotograaf (koos piltidega) 2500.- Hobused koos vanikutega 400.- Õhupallid 200.- Lastele kuluvad mänguasjad 700.- Riigilõiv 350.- Raha ei kulu pulmaisa, bänd,sõrmused, koht. Auto Kokku kulutused. 11 025 .- Finantsid. Tulevad noorpaari enda teenitud ja korjatud rahast. Reaalne oleks iga kuu kõrvale panna 500.- siis tuleb korjama hakata 22 kuud varem. Vanemate poolset toetust kahjuks ei ole, pruudi poolsel isal pole see võimalik, sest invaliidsuspensionär, kelle sissetulek on väga väike.
Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall-, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev, õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid. Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist. Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid. Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb.
· Preester loeb ise tõotused ette ja mõlemad abiellujad vastavad ,,Jah." · Mõlemad kirjutavad oma tõotused ise ja loevad siis kordamööda ette Kõige sagedamini kasutatakse lihtsaimat varianti ja lastakse preestril kõik ette lugeda, mispeale vastatakse lihtsalt ,,Jah." 6 Tseremoonia Hispaanias, kus on Rooma Katoliku usk, toimub tseremoonia kirikus. Kirik kaunistatakse enne tseremooniat lillede ja vanikutega pruutpaari soovi kohaselt. Külalised peaksid kohale jõudma vähemalt kakskümmend minutit enne tseremoonia algust. Nad juhatatakse istuma vasakule ja paremale poole vahekäiku, vastavalt sellele, kas nad on peigmehe või pruudi sugulased või sõbrad. Tseremoonia algab, kui külalised on kohtadel ja peigmees ootab koos preestriga altari ees pruuti. Algab pulmamarss ja pruut kõnnib sisse., kõigi pilgud tema poole vaatamas.
vabadust kallimaks kõigest, mitte taganeda tõest isegi kuninga ees. " Oma ema, kelle nimi oli Magdalena, Ludwig jumaldas. Ema töötas hommikust ööni, et kuidagi perekonda toita. Viletsus, raske töö ja tuberkuloos laastasid varakult ta tervise. Ema ei naernud peaaegu kunagi, sest liiga harva sai ta millestki rõõmu tunda. Ainult kord aastas tema sünnipäeval muutus majas kõik teistsuguseks. Tuba kaunistati lillede ja vanikutega, ema pandi pidulikult istuma tema jaoks ülesseatud baldahhiini alla. Isa sõbrad õukonnakapellist tulid oma pillidega ja tõid emale kingiks muusikat. Laulud ja avamängud täitsid toa ja kostsid väljagi. Akende taha tänavale kogunesid naabrid. Ka neile oli muusika meeltmööda. Siis istuti kaua koos. Pärast õhtusööki hakkasid külalised hoogsas tujus tantsima. Et maja teised elanikud ei pahandaks, võeti kingad jalast ja tantsiti sokkide väel. ( Kolossova 1975, lk 57- 58)
Tähtsaimad toimuvad Põhja-Portugalis, eriti Minho's. väikesed romariad mägikabelites kestavad vaid ühe päeva, kuid suuremad, linnades toimuvad võivad mitu päeva kesta. Mõned seltskondlikud ja professionaalsed grupid, nagu näiteks Póvoa de Varzim'i kalamehed, peavad enda romariaid. Korjandused Mõni päev enne festivali korraldavad korraldajad korjanduse, et eelarvesse jääda. Erinevaid kingitusi kogutakse korvidesse, mis on kaunistatud lillede ja vanikutega ning mis siis pannakse oksjonile. Korjandusi, mis seega märgivad pidutsemise algust, elavdavad mängijad, nagu näiteks gaitero või torupillimees, fogueteiro või ilutulestikusüütaja, ja Alentejo's, tamborileiro või tamburiinimängija. Tänavad on lilledega kaetud. Küünal (Círio) Religioosse tseremoonia olulisim osa on küünla pühalik kandmine, kust on arenenud ka nimi círio, et kirjeldada romaria keskset kohta, või loosungi ringkäiku, mõnikord kaugest kohast pühakotta
1809. aastast uuesti kasutusel korsett. Seelik lühenes 1810. a pahkluuni. Vöökoht nihkus alates 1812. a allapoole. Dekolteed kanti vähem, moes kõrgema kaeluse ja pikkade varrukatega kleidid. Lemmikuks avatud varrukas, mis mitmest kohast nööpidega kinnitatud või volditud. Kitsamat kleiti kaunistati mitmekülgselt: krooked, õhukesed rullid ja diagonaalsed triibud, põimingud alläärel, kortslindid, paelad, narmad, volangid, pitsid, lilleväätide ja vanikutega tikandid, mitmesugused ornamendid. Kaunistused enamasti horisontaalsed. Kõige rohkem kasutati peenikest nööri või kitsast punutud paela. 1812. aastani olid kaunistused enamasti kleidiga ühte värvi. Ballikleitidel kanti vabas seades kunstlilli. Ülerõivad: Kleidi lõikega sarnase lõikega ülerõivas, millel oli vähem kaunistusi kui kleidil. Pikkus oli erinev maani - ülespoole põlvi. Seda hakati nimetama õukonnamantliks kui
mõrsjakrooni koorma all, 371 kuni piduliste salgad tema auks gildimaja trepist pidulikult mööda ratsutasid. «Kena pruut, aga külm kui kivi,» ütlesid pealtvaatavad kodanikud. «Jumal tänatud, meie tüdrukutel on enam värsket elu sees kui niisugusel mitmesaja-aastase rüütlisoo võsul.» Siis tuli pühapäev kätte. Pärast jumalateenistust liikus uhke pulmarong toomkiriku poole. Pruutpaari ees kõndisid mängumehed ja küünla-kandjad. Vana rüütlite kiriku uks oli lippude ja vanikutega ehitud otsekui vürstliku paari vastuvõtuks. Kirikus teretati pruutpaari orelimängu ja lauluga. Kirikhärra pidas pika kõne, rääkis vaimustusega kähe kuulsa sugukonna ühendusest -- jumala auks ja isamaa käsuks. Siis astus pruutpaar peiupoiste ja pruuttüdrukute saatel altari ette, Risbiter uhkel, kõmiseval sammul, Agnes otsekui poolunes, mahalöödud silmil. Nagu hooplik võiduhõiskamine kõlas Risbiteri «jah» läbi kiriku. Kirikhärra pööras ennast Agnese
plaani teostamisel karta mingit segamist. Õpetaja valmistus tähtsateks sündrnusteks ette alati sel viisil, et uimastas end tublisti alkoholiga, ja sildimaalri poeg ütles, et kui koolmeister on ekamineerimispäeva õhtul parajasse vormi jõudnud ja oma toolil tukub, siis «korraldab ta asja», äratab õpetaja õigeaegselt ja ruttab kooli. Oodatud huvitav sündmus saabus määratud ajal. Kell kaheksa õhtul oli koolimaja heledasti valgustatud ja lehtedest ning lilledest pärgade ja vanikutega ehitud. õpetaja troonis poodiumil oma suurel toolil, selja taga klassitahvel. Ta näis kaunis pehme olevat. Kolmel pingireal mõlemal pool ja kuuel otse tema ees istusid linnakese tähtsaid isikud ja õpilaste vanemad. Temast vasakul, linnakodanike pinkide taga, oli ruumikas ajutine lava, kus istusid õpilased, kes pidid osa võtma õhtustest ettekannetest: talumatu ebamugavuseni puhtaks pestud ia riietatud- väikesed poisid,
annaabi.ee 
